Estonia kaevanduse jätkamine võib vajada uusi keskkonnauuringuid

Praeguse kaevandamismahu juures − 8,2 miljonit tonni aastas − jätkub Estonia kaevanduses põlevkivi hinnanguliselt veel 10−15 aastaks. Foto: Matti Kämärä

Kui keskkonnaministeerium peab Estonia kaevanduse kaeveloa pikendamisel vajalikuks uut keskkonnamõju hindamist, läheb kaevandajal kiireks, et kõigega õigeks ajaks valmis jõuda.

Üleeile teatas uudisteagentuur  BNS, et Eesti Energia Kaevandused võib 2019. aastal ajutiselt kaotada Estonia kaevanduse kaevandamisloa, kuna uue taotluse keskkonnamõjude hindamine võib venida nii pikaks, et praegune luba kaotab selleks ajaks kehtivuse. Nimelt arutleb keskkonnaministeerium, kas uue  kaevandusloa taotlus võib nõuda ka uut keskkonnamõjude hindamist.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk ütles, et Estonia kaevanduse keskkonnamõjusid hinnati viimati aastal 2010, seda kaevandamismahu suurendamise tõttu kuni kümne miljoni tonnini aastas.  Siis hinnati kõiki võimalikke keskkonnamõjusid kogu Estonia kaevanduse  mäeeraldise võimalikus mõjupiirkonnas kuni kaevanduse prognoositava eluea  lõpuni.

"Taotleme kaevandamisloa pikendamist kümne aasta võrra, me ei taotle mäeeraldise laiendamist, seega mõjupiirkond ei muutu," kinnitas ta. "Kaevandamisloa pikendamine on kaevandusettevõtte jaoks oluline, kuid tavapärane protsess. Suhtlemine riigiasutustega on selle käigus loomulik ning praegune uudis on tekkinud selle pinnalt, et üks kirjavahetus ettevõtja ja ministeeriumi vahel on tavapärasest suuremat tähelepanu äratanud."

Otsus lähinädalatel

Kaarel Kuusk ütles, et taotluse Estonia kaevandamisloa pikendamiseks esitas ettevõte juba 2013. aasta detsembris, seega piisavalt aegsasti.  Sellest, et pikendamisel võib tekkida vajadus keskkonnamõju hinnata, sai kaevandusfirma teada mullu detsembris.

"Meile teadaolevalt pole keskkonnaministeerium veel otsustanud, kas Estonia kaevandamisloa pikendamisele keskkonnamõju hindamine algatada või mitte," täpsustas Kuusk.

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja Maris Saarsalu rääkis, et Eesti Energia Kaevandused ja VKG Kaevandused esitasid eelmise aasta mais ühise taotluse ühe kaevandamisloa  muutmiseks, selle käigus tekkiva uue mäeeraldise, Viru II ümberregistreerimiseks OÜ VKG Kaevandused nimele ning nelja kaevandamisloa muutmiseks.

"AS Eesti Energia Kaevandused soovis sama menetluse käigus lahendada ka Viru ja Estonia mäeeraldiste kaevandamislubade kehtivusaja pikendamise 10 aasta võrra. Kaevandamislubade muutmist menetledes peab loa andja alati otsustama ka keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle. Analüüsi tulemusel oleme praegu pigem seisukohal, et lubade muutmiseks tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, kuid täpsustame veel mõningaid asjaolusid. Keskkonnamõju hindamise ajaks peatub kaevandamislubade muutmise menetlus."

Saarsalu täpsustas, et kuna Estonia kaevanduse puhul on varem keskkonnamõju hinnatud, soovib Eesti Energia, et selle kaevandamisloa pikendamist menetletaks eraldi ja tehtaks eraldi otsus keskkonnamõju hindamise kohta.

"Avaldus varem esitatud taotluse muutmiseks on esitatud hiljaaegu, mistõttu on vara öelda, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik või mitte. Keskkonnaministeerium teeb otsuse paari-kolme nädala jooksul," lubas Saarsalu.

Kolm ja pool aastat aega

Eesti Energia senise praktika kohaselt võtab keskkonnamõjude hindamine aega üks-kaks aastat.

"Viimasel ajal on selliste protsesside kestvus pigem tõusutrendis, sest põlevkivi kaevandamine on olulise avaliku tähelepanu all. Kui hindamise aruanne on kinnitatud, võtab selle kooskõlastamine veel omakorda aega, nii et kinnitamisest loa saamiseni kulub vähemalt pool aastat," ütles Kaarel Kuusk.

Praegu kehtiva Estonia kaevandamisloa lõppemiseni on aega kolm ja pool aastat.

"Meil on õigus kaevandada vaid kehtiva kaevandamisloa alusel, seega lähtume eeldusest, et jõuame loa igal juhul õigel ajal pikendatud," märkis Kuusk.

Estonia kaevanduse praeguse kaevandamisloa tähtaeg määrati aastal 2005, kui keskkonnaministeerium vormistas kõik 1992. aastal antud maavara kasutamise load ümber kaevandamislubadeks.