Suurema kopaga saab põlevkivi odavamalt kätte

Andres Vainola sõnul saab uue varasemast suurema kopaga teha kümme protsenti rohkem tööd. Foto: Matti Kämärä

Et madalate õli ja elektri hindade ajal elus püsida, ei jää Eesti Energial üle muud kui püüda kõigest väest suruda alla põlevkivi maa seest kätte saamise kulusid. 

"Turgude madalseis on ilmselgelt üks võimas liikumapanev jõud, mis sunnib meid päevast päeva mõtlema, mida me saaksime veel paremini ja efektiivsemalt teha," tunnistas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola. "Kui ühelt poolt ootame me riigilt maksuleevendusi, siis esmalt peame näitama, et me ise teeme konkurentsivõime säilitamiseks kõik meist oleneva ja toodame põlevkivi võimalikult väikeste kuludega."

Baltimaade suurim kopp

Eesti Energia teatas juba eelmise aasta lõpus, et koondab kulude kokku hoidmiseks Narva karjääris 150 inimest. Eile näitasid Vainola ja teised ettevõtte juhid Narva karjääris toimuvaid tehnoloogilisi muudatusi, mis peaksid samuti kulusid allapoole suruma.

Nii näiteks on mõned aastad tagasi tegevuse lõpetanud Aidu karjäärist üle toodud väikese praamlaeva mõõtu sammuvale ekskavaatorile Aidu Sookurg  külge pandud uus 17kuupmeetrine kopp, mis on vanast kahe kuupmeetri võrra suurem, kuid tänu kergemate metallide kasutamisele 3,5 tonni kergem. "See võimaldab ühe korraga eemaldada põlevkivikihtide pealt varasemast suuremat mäemassi," ütles Vainola  ja lisas, et kui uus kopp, mille töötasid välja oma ettevõtte insenerid ning mis valmistati Jõhvis asuvas Eesti Energia Tehnoloogiatööstuses end tõestab, pannakse sellised ka ülejäänud kümnele sammuvale ekskavaatorile. Kergsulamitest valminud kopp peaks olema Baltimaade suurim.

Aastakümneid Sookure juht-masinist olnud Sergei Soitu tõdes eile ekskavaatori kabiinis, et uue kopaga saab ära teha rohkem tööd, kuid kuna see on töös olnud kõigest ühe kuu, siis on nii lühikese aja jooksul veel keeruline hinnata, milliseks kujuneb töökindlus.

Narva karjääri juhataja Valeri Abramov tõdes, et  uus kopp on näidanud end oodatust paremini, kuid see ei tähenda, et kõik oleks ideaalne. "Eelmisel  nädalal oli sellel kopal juba esimene rike, oli üks rebenemine, aga see on praeguses staadiumis normaalne nähtus. On selge, et konstruktsioonis tuleb teha mõningaid täiendusi. Kuid tähtis on, et selle kopaga on masina tootlikkus suurem," tõdes ta.

Andres Vainola sõnul on Narva karjääris kasutusele võetud ka võimsad 100tonnised Caterpillari buldooserid, mille abil kaevandatakse põlevkivi selektiivsel meetodil. "Narva karjääri põlevkivi põhilised tarbijad on uus õlitehas Enefit 280 ja uus Auvere elektrijaam, mis nõuavad kindla kalorsusega põlevkivi, ja sellisel moel me suudame seda ka tagada," sõnas ta, lisades, et Eesti Energia ei ostnud uusi buldoosereid, vaid rendib nende töötunde.

Töötajate arv väheneb ka edaspidi

Mitmete muudatuste käigus loodab Vainola vähendada põlevkivi kaevandamise omahinda kuni viis protsenti. "Kuid need ei ole sugugi ainukesed sammud.  Meil on veel mitmeid mõtteid, et pidurdada põlevkivi kaevandamise kulusid ka  pikema aja vältel. Selleks on vaja rohkem automatiseeritud lahendusi ja  rohkem selliseid teenuseid, mida saame kasutada rendi põhimõttel. See on rohi, millega peaksime ära hoidma omahinna kasvu," tõdes ta.

Kui viimase 25 aasta jooksul on 15 miljoni tonnise aastatoodangu säilimise juures kaevanduste töötajate arv vähenenud neli korda 10 000 inimeselt 2500-le, siis Vainola ennustab sama suundumuse jätkumist. "See on paratamatu tehnoloogiline areng. Kuid me liigume siin pigem evolutsioonilist kui revolutsioonilist teed mööda, muutused  toimuvad samm-sammult ja mõistliku aja jooksul," sõnas ta.

Muu hulgas seisab Narva karjääris lõunapoolsemas osas, kus põlevkivikihid laskuvad aina sügavamale, ees allmaakaevandamine. Vainola sõnul loodab ettevõte kuulutada allmaakaevanduse kombaini soetamise hanke välja veel sel aastal. Maa-alune kaevandamine võib praeguste plaanide kohaselt alata 2018. aastal.

Valeri Abramovi sõnul on Narva karjääri üldine hoiak lõputusse efektiivsuse rallisse üldjoontes positiivne. "Praegu on muidugi keeruline aeg, sest tuleb ka inimesi koondada. Kuid siiani on koos efektiivsuse tõusuga suurenenud ka palgad. "Tootlikkus ei kasva enamasti seeläbi, et inimesed peavad rohkem rabelema, vaid me mõtestame oma tegevust ümber, heidame kõrvale liigse töö ja liigutused. Eesmärk on töötada paremini peaga, aga mitte higistada," sõnas ta.