Ida-Viru keskmine brutopalk oli mullu 863 eurot

Raha ei tee mingist palgatasemest inimest enam õnnelikumaks. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Viru keskmine brutopalk oli eelmisel aastal 863 eurot, mis on 6,3 protsenti rohkem kui aasta varem, ent alanud aastal tõenäoliselt sellist kasvu enam ei tule.

Ida-Virumaa palgatase on viimastel aastatel kasvanud enam-vähem samas tempos nagu ka mujal Eestis. Riigi keskmine brutopalk oli mullu 1065 eurot ja aastane kasv 6 protsenti.

Ida-Viru keskmine palk moodustas eelmisel aastal Eesti keskmisest 81 protsenti ja see on samas suurusjärgus olnud ka viiel viimasel aastal, mis näitab, et maakonna palgakasvu tempo pole Eesti omast maha jäänud, kuid samas pole õnnestunud ka riigi keskmisele tasemele lähemale tulla.

Eesti keskmisest kõrgem palk on vaid Harjumaal − 1185 eurot. Napilt jääb riigi keskmisele 1045 euroga alla Tartumaa. Kõik teised 13 maakonda jäävad neist juba kõvasti maha ja mahuvad tihedalt vahemikku 802 eurost Põlvamaal 919 euroni Viljandimaal. Ida-Virumaa on 863 euroga selles pingereas kümnendal kohal.

Ida-Viru keskmise palga sellisel tasemel hoidmisel on kaalukas roll energeetikutel ja kaevuritel. Valdkondade lõikes on need kogu Eestis ühed paremini tasustatud valdkonnad panganduse ja infotehnoloogia järel. Nii ulatus elektrienergia tootmises keskmine brutopalk mullu 1530 ja mäetööstuses 1352 euroni.

Tänavu on päevakorral palgakärped 

Kaubandus-tööstuskoja Jõhvi esinduse juht Margus Ilmjärv sõnas, et eelmise aasta teises pooles järsult süvenenud põlevkivitööstuse kriis ei jõudnud veel eelmise aasta maakonna palgastatistikale tuntavat jälge jätta, kuna inimestele maksti koondamistasusid. "Kuid kuna häid uudiseid on praegu tunduvalt vähem kui halbu, siis ei julgeks tänavuseks aastaks Ida-Virumaal keskmise palga kasvu prognoosida. Hea oleks seegi, kui õnnestuks säilitada eelmise aasta taset," sõnas ta.

Ilmjärv pidas silmas, et suurkoondamiste kõrval on mitmed ettevõtted asunud ka palku kärpima. Näiteks ligemale 650 töötajaga Kiviõli Keemiatööstus vähendas 1. märtsist töötajate palku kümme protsenti. "Samas on kindlasti ka väiksemaid ettevõtteid, kes palku allapoole tõmmanud, ilma et nad sellest avalikkusele teada annaksid. Olen kuulnud, et osal ettevõtetel on raskusi ka sel aastal 430 euroni tõusnud alampalga maksmisega ja sellistel puhkudel on hakatud töötajaid vormistama osalisele tööajale," rääkis ta.

Ta selgitas, et paljude Ida-Viru ettevõtete probleemid on seotud nii Venemaaga peetava kaubavahetuse kokkukuivamisega kui ka üldise majandusliku ebakindlusega. Töö vähenemise tõttu on raskustes ka näiteks paljud kohalikud ehitusettevõtted.

Palgakasv pidurdub kogu riigis

Rahandusministeeriumi hinnangul peaks palgakasv tänavu kogu Eestis aeglustuma. "Palgakulude kasv ületas eelmisel aastal selgelt majanduskasvu, viidates ettevõtete kasumlikkuse langusele. Töötajatele jagati töötasuks tavapärasest suurem osa loodud lisandväärtusest," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

Ta tõdes, et liigkiire palgakasv tähendab, et ettevõtete konkurentsivõime väheneb ning võib kaasa tuua töötajate arvu vähendamise või halvemal juhul ettevõtete sulgemise, kui nood ei suuda suurenenud tööjõukuludega hakkama saada.

Samas tuleb tema sõnul arvestada sellega, et eelmise aasta statistika tõlgendamise muudab keerulisemaks maksuameti hea töö erisuguste maksude paremal kogumisel, mis aitab vähendada varimajanduse osakaalu majanduses ning võrdsustab ettevõtete konkurentsipositsiooni.