Eleon tahab Jõhvis toota tuulikute labasid
16. märts 2016, 22:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Eleon tahab hakata Jõhvi logistika- ja tööstuspargis tootma uuel tehnoloogial põhinevaid tuulikute labasid, mis on senistest oluliselt suuremad ja parema tasuvusega.
OÜ Aidu Tuulepark alustas eelmisel nädalal Aidus uue pargi ehitamist. Tegemist on esimese referentspargiga, kuhu kerkivad Oleg ja Andes Sõnajala välja töötatud tehnoloogial põhinevad tuulikud, mis on senisest suurema diameetriga ning seetõttu suurema ja parema tootlikkusega. Tuulikuid hakkab tootma samale perekonnale kuuluv AS Eleon.
Maailma tipp
Efektiivseks tuulest energia tootmiseks on olulised kolm komponenti: tuulikulabade diameeter ning tuuliku kõrgus ja tööefektiivsus. Eleoni uus tuulikutehnoloogia on praegu näidanud edu kõigis kolmes valdkonnas.
Kui tiivikute tavaline diameeter on 90-100 meetrit, siis koostöös inseneridega on Sõnajalad leiutanud tehnoloogia, mis lubab tiivikute diameetrit suurendada 130 meetrini, suurendamata seejuures tuuliku kandekonstruktsiooni. Suurem tiivikute ulatus tähendab aga paremaid töötulemusi ja väiksemat hinda toodetud megavatt-tunnile, mis on oluline näitaja kõigile, kes tuulikuid rajavad ja nende rajamist finantseerivad.
Tuulikud on tavaliselt nii kõrged, nagu on tiiviku läbimõõt. Mis tähendab, et Eleoni tuulikud tulevad tavalisest kõrgemad. See tähendab aga paremaid tuuletingimusi − kõrgemal on vähem turbulentsi ja ühtlasem tuul.
Saaremaale üles seatud prototüüp, mis on kaks aastat tuulest elektrit jahvatanud, on näidanud üles ka väga head töökindlust: tuulik on probleemideta töötanud 98 protsenti ajast. "Need on muinasjutulised tulemused. Samaväärne tulemus Guinnessi rekordiga," kinnitas Oleg Sõnajalg, et tehnoloogia pole sündinud üleöö ja selle väljatöötamisse on kaasatud 500 oma ala tippspetsialisti, kuid julgelt võib kinnitada, et tuuleparkide arendamises ollakse muust maailmast praegu pika sammu jagu ees ja maailma absoluutses tipus.
Tootmine näidisparkide juurde
Esimesed pargid just siin välja töötatud tehnoloogiaga tuulikutega peaksid kerkima Aidusse ja Vaivarasse. Esimesse on planeeritud 30 ja teise 85 tuulikut. Need peaksid saama referentsparkideks, kus testitakse tehnoloogia töökindlust, mis on oluline selleks, et suudetaks tuulikuid müüa. Pargid peavad kinnitama tootmise efektiivsust ja tehnoloogia vastupidavust ning see tekitab finantseerijates kindlust. "See on tavapärane ärimudel nii Saksamaal kui Taanis − kodumaale luuakse pargid, kus tehnoloogia oleks nähtav ja testitav," rääkis Sõnajalg referentsparkide vajalikkusest.
Nüüd tahavad Sõnajalad Jõhvi ehitada tehase, kus hakataks tootma tuulikute labasid, et need, kõige suuremad ja transportimiseks keerulised osad valmiksid parkidele võimalikult lähedal.
Ühe laba tootmiseks kulub 2000 inimtöötundi ehk ühe tuuliku jaoks on tarvis 6000 tundi tööd. Planeeritud tehas suudaks täisvõimsuse puhul ühes vahetuses toota poolsada laba aastas. Sel juhul saaks tööd 180 inimest. Kui mahud suurenevad, kahekordistuks ka inimeste arv.
Sisuliselt on Eleon, kes allkirjastas SAga Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus heade kavatsuste protokolli labade tootmise ehitamiseks Jõhvi logistika- ja tööstusparki, valmis tehase püsti panema järgmise aasta suveks, kuid seda juhul, kui riik oluliselt ei muuda taastuvenergia toetusskeemi. Kas ja kuidas see muutuda võiks, selgub lähinädalatel. "Selge on see, et toetussüsteem on vana ja tahab ülevaatamist. Kui mahud oluliselt ei muutu, suudame nii referentspargid kui tehase valmis ehitada kiiremini; kui ei, siis läheb aega rohkem," tõdes Sõnajalg.
Ta tunnistas, et riigi loodud meetmed Ida-Virumaa tööhõiveprobleemide lahendamiseks läbi töötute ümberõppe ja töökoha loomise toetuse maksmise on hea motivaator. Kui riik toetaks erisuguste meetmetega ka tuuleenergeetika tööstuse arendamist, tuleks kõne alla ka muude tuulikuosade tootmine kohapeal.
"Praegu valmistame Eestis tuuliku generaatori korpuse, veame selle Saksamaale, kus sinna paigaldatakse mähised, ning toome eritransporti vajava mittegabariitse detaili siia tagasi. Generaatorite tootmise rajamine siia võiks olla järgmine loogiline samm," kinnitas Sõnajalg, kelle sõnul on ühel tuulikul 10 000 erisugust detaili, mis kõik võiksid kohapeal sündida. See jätaks siia raha, mis praegu läheb maailma juhtivatele tuulikutootjatele Saksamaale ja Taani.