Jõhvi pargikeskusel pole laenuraha koos

Selline peaks Jõhvi pargikeskus eskiisprojekti järgi välja nägema kontserdimaja poolt vaadatuna. Foto: ESKIIS/AB LUHSE & TUHAL

Veel üsna hiljuti kutsus Jõhvi pargikeskus oma kodulehel külastajaid tänavu kevadel toimuvale avapeole. Ent ehituse algust on korduvalt edasi lükatud ja Ida-Viru suurima keskuse arendajad ei söanda praegu uusi tähtaegu välja öelda. 

Pargikeskuse kodulehel on vahepeal nihutatud suure avamispeo tähtaega 2017. aasta kevadele. Jõhvi Pargikeskuse Arenduse juhatuse liige Karl Ader tunnistas, et seegi tähtaeg on praeguses seisus liialt optimistlik ning asjaolude soodsa arengu korral võiks keskuse esimene etapp, mis hõlmab kaubandust, kino, laste mänguala, spordisaale ja söögikohti, valmis saada järgmise aasta sügisel. Teise etapi − veekeskuse, jäähalli ja hotelli rajamise osas on aga küsimärke veelgi rohkem.

Pangad on muutunud ettevaatlikumaks

Ader tõdes, et esialgu ei saa ehitusega pihta hakata, kuna puudub sobiv laenukokkulepe. Kui aasta tagasi kinnitasid arendajad, et rahastamise küsimus on lahendatud, siis vahepealse aja jooksul on olukord muutunud. "Kaubandusobjekti finantseerimise tingimused pankade poolt on meile oluliselt halvenenud. Meile tähendab see osanike poolt uusi kokkuleppeid ja olulises määras karmimaid tingimusi," sõnas ta, täpsustades, et muu hulgas soovivad pangad saada arendajalt ka suuremat omaosalust kui varem.

Täiendavate projekteerimistööde käigus on esimese etapi maksumus aastatagusega võrreldes kallinenud Aderi sõnul ligikaudu kümne protsendi võrra ja ulatub koos käibemaksuga ligemale 40 miljoni euroni.

Aderi sõnul on peamiseks probleemiks saanud asjaolu, et pankade hinnangul on Eestis kaubanduspindade ruutmeetreid ühe elaniku kohta juba niigi palju. "See tuleneb eelkõige Tallinnast. Pankade välismaal asuvates peakontorites ei osata aga pöörata tähelepanu sellele, et mõnes Eesti piirkonnas on kvaliteetsest kaubanduspinnast puudu. Me teame seda tänu sellele, et suurem osa Jõhvi pargikeskuse pindadest on rendilepingutega juba praegu kaetud," ütles Ader, tuues näiteks, et suuremate rentnike nimekirja, kus olid juba Maksimarket, H&M, Rademar, Expert ja mitmed teised, on lisandunud ka kodutarvete müüja Jysk.

"Meie ülesanne on veenda panku, et selline keskus on Jõhvis elujõuline," ütles Ader, lisades, et olukorra muudab keerulisemaks pankade riskianalüüs Ida-Virumaa suhtes. Ta peab silmas viimase poole aasta jooksul toimunud koondamiste lainet, töötuse kasvu ja sellest tulenevat võimalikku ostuvõime langust ning elanike arvu vähenemist. "Me ise usume, et selline keskus aitab parandada kohalikku elukeskkonda, toob juurde töökohti ja pidurdab elanike vähenemist."

Karl Ader sõnas, et praegu on keskuse ehitamise rahastamiseks töös mitu varianti ja ühe panga esindajad Rootsist peaksid lähinädalatel tulema Ida-Virumaale kohaliku olukorraga oma silmaga tutvuma. "Loodame lahenduse leida aprilli alguses, et seejärel juba nõukogu ja osanikega arutada arendusperioodi edasisi küsimusi, sealhulgas ka lisafinantside kaasamist. Hetkel ei taha spekuleerida, millal täpselt ehitamine algab ja millal keskus avatakse, kuid loodame avada sügisel 2017," märkis ta.

Üks päev jäi puudu

Keskuse ehitus pidi lahti minema mullu suvel. Ent ettevõtmisele tõmbas pidurit korruptsioonikuriteos süüdistuse esitamine ühele osanikest − Allan Männile − ja tema vahi alla võtmine.

Kuigi mullu detsembris vahi alt vabanenud Mänd peab süüdistusi põhjendamatuks, pidi ta mullu suvel põhiosaniku EKE Grupi ja keskuse ehitust tol ajal  finantseerida planeerinud panga survel oma osaluse müüma. Aderi sõnul oli see hädavajalik, et oleks võimalik ettevõtmisega edasi minna ja säilitada usaldusväärsus. "Kui Allani arreteerimine oleks toimunud üks päev hiljem, oleks mullu suvel ehitus lahti läinud," tõdes Ader, lisades, et see pank, kellega oli tollal kokkulepe rahastamiseks olemas, praegu enam üldse Eestis kinnisvaraarendusi ei rahasta.

Arendajad lootsid ehitust alustada läinud sügisel, ent ehituse algus nihkus täiendavate projekteerimistööde tõttu. "Nüüd on arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal lõplik projekt valmis ning just selle põhjal oleme võtnud ka ehituspakkumisi," sõnas ta.

Vald võib kaaluda suuremat panustamist

Teise etapi kohta ütles Ader, et EKE Grupp on huvitatud ka teise etapi väljaehitamisest, kuid tõdes, et selliste sotsiaalse suunitlusega objektide puhul nagu jäähall ja ujula ootab ta suuremat panust ka väikeosanikult Jõhvi vallalt.

Jõhvi vallavanem Aivar Surva märkis, et vald ootab pikisilmi pargikeskuse ehituse algust. "Valla panuse suurendamise osas ootame põhiosanikult konkreetseid ettepanekuid. Siis saame hinnata, mis on meile jõukohane ja mis mitte ning kas ja millises osas saame kaasata näiteks Euroopa Liidu raha," arutles ta.

Küll aga loodab vald Surva sõnul veel sel aastal algust teha Puru tee pikenduse ehitusega, mis valmiks järgmisel aastal. See on tee, mis ühendaks paremini Jõhvit ja Ahtmet ning tagaks samas ka ligipääsu pargikeskusele.