Ida-Viru arendajad küsivad ligi 30 miljonit eurot

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks projekt, mis konkureerib teistega piirkondade konkurentsivõime programmi raha pärast, on Kauksi rannahoone. Sinna on kavandatud ruumid vetelpääste inventari ning hoiukappide jaoks, kohvik-seminariruum, avalikud tualetid, saun ja pesemisruumid. Teenindushoonesse oodatakse ka mitmesuguseid rannateenuseid osutavaid või laenutusega tegelevaid ettevõtjaid.
Üks projekt, mis konkureerib teistega piirkondade konkurentsivõime programmi raha pärast, on Kauksi rannahoone. Sinna on kavandatud ruumid vetelpääste inventari ning hoiukappide jaoks, kohvik-seminariruum, avalikud tualetid, saun ja pesemisruumid. Teenindushoonesse oodatakse ka mitmesuguseid rannateenuseid osutavaid või laenutusega tegelevaid ettevõtjaid. Foto: KAUKSI RANNAHOONE ESKIIS (OÜ KAOS ARHITEKTID)

Ida-Virumaalt laekus ettevõtluse arendamise sihtasutusele (EAS) piirkonna konkurentsivõime tugevdamise programmi esimesse taotlusvooru 19 projekti, mille elluviimiseks küsiti üle 27,6 miljoni euro. Seda on rohkem, kui on maakonnale kuni 2020. aastani ette nähtud.

Ida-Viru maakonnale on arvestatud kokku 23,5 miljonit eurot. Esimeses voorus, kuhu oodati taotlusi veebruari lõpuni, jagatakse pool ehk 11,7 miljonit eurot.

Kõige rohkem projekte esitati turismi valdkonnast − 12.  Peale selle läks pealinna teele viis taotlust tööstusparkide ja sealsete juurdepääsuteede arendamiseks ning kaks linnakeskuste ümberkujundamiseks.

Prioriteedid kahtluse all 

Esitatud taotluste hulgas oli ka maakonna jaoks kõige kaalukamaks hääletatud projektide esikolmik, mille seas on eranditult turismiga seotud tegevused: Aidu veespordikeskuse ja Kiviõli seikluskeskuse edasiarendamine ning Ida-Virumaa kui sihtkoha turundus (valik langetati kohalike omavalitsuste ning maakonnas kaalukate ettevõtete ja asutuste kaasabil).

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eksperdid pole oma kommentaarides nimetatud kolme turismiprojekti vajalikkust kahtluse alla seadnud, ent on ise esile tõstnud tööstusalade arendamist.

Näiteks tuleks ministeeriumi hinnangul pidada ülimalt prioriteetseks Kohtla-Järve tööstuspargi rajamist; sama kehtib ka Jõhvi äriinkubaatori ning Kiviõli ettevõtlusala ja Narva Kulgu tööstuspargi kohta. Samuti peetakse oluliseks endise Jõhvi piimatööstuse ettevõtluskompleksi ligipääsuvõimaluste parandamist, sest Linda tänava rekonstrueerimisest võidaks nii ettevõtlus kui ka kohalikud elanikud.

Ka EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg on öelnud, et tema meelest panustab  Ida-Virumaa oma arenguplaanides liiga palju turismile ja liiga vähe tööstusele.

Ta tõi esile, et maakonnas koostatud projektide  pingereas on kuus esimest seotud turismiga. "Tööstuse projektid, mille elluviimisega kaasneks märksa rohkem töökohti, on tunduvalt tagapool. Minu arvates tasub Ida-Virumaal mõned prioriteedid ümber seada, lähtudes kogu maakonna, aga mitte mõnede valdade huvidest."

Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Jana Pavlenkova sõnul kajastab  maakondliku kokkuleppena sündinud projektide pingerida seda, et tööstusalade kõrval on maakonna tasakaalustatud arengu jaoks olulised ka turismi ja linnaruumi arendamise projektid.

"Tallinna poolt vaadates ei loo turism piirkonnale lisandväärtust ja selles sektoris pole kõrge palgaga töökohad, aga maakond on juba turismi panustanud ja üht-teist on vaja veel ära teha," märkis ta.

Suure mõjuga 

Näiteks on maakonna arengukava järgi üks prioriteete Peipsi põhjaranniku infrastruktuuri arendamine: taotluste seast leiab Kauksi rannahoone ja Alajõe sadama arendamise projekti. "Iga projekt, mis on mõeldud sealse infrastruktuuri arendamiseks, on väga suure mõjuga, sest praegu ei ole seal õieti midagi," kommenteeris Pavlenkova.

Tema kinnitusel ei küsita programmist raha hotellide ehitamiseks, vaid atraktsioonide rajamiseks, et turistid peatuksid pikemalt ja jätaksid piirkonda rohkem raha. Pavlenkova tõi näiteks Purtse Tulivee turismikompleksi projekti, mida veab Purtse jahisadama arendaja OÜ Trogar, või veeatraktsioonidest koosneva teemapargi, mida arendab Nooruse spaa juurde selle omanik OÜ Termak Real Estate. "Mõlemal juhul panustavad ettevõtjad suurema summa, kui toetuseks küsivad."

Linnaruumi arendamiseks esitasid projekti Sillamäe, et avada linna ajalooline keskus merele, ja Aseri, et muuta atraktiivsemaks oma keskväljak.

Toetuse andmise, selle määra ja maksimaalse summa otsustab EAS taotluste menetlemisel. Toetuse saamine peaks selguma jaanipäevaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles