Tuntud metallifirmas on näguripäevad

Jõhvi servas paiknevas Eesti Energia Tehnoloogiatööstuses on tellimuste vähenemise tõttu aastaga töö kaotanud ligemale paarsada inimest. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi üks suuremaid ettevõtteid Eesti Energia Tehnoloogiatööstus on sattunud tellimuste kokkukuivamise tõttu raskustesse ning töökoht on üles öeldud ligemale paarisajale töötajale, paljud ülejäänutest käivad praegu tööl vaid neli päeva nädalas.

Veel 2015. aastal töötas Eesti Energia Tehnoloogiatööstuses 609 inimest. Praeguseks on Eesti Energia kommunikatsiooni- ja turundusteenistuse spetsialisti Maia Burlaka andmetel ettevõttesse jäänud 425 töötajat. Ainuüksi selle aasta kolme ja poole kuuga on koondatud 56 inimest.

Mitu hoopi korraga

Enamik allesjäänud töötajatest ehk 258 inimest käib alates 18. märtsist kuni esialgu aprilli lõpuni tööl vaid neljal päeval nädalas.

Täistöönädal on müügiosakonnal, osal inseneribüroo töötajatel ning nendel ehitusdivisjoni töötajatel, kes on hõivatud töösolevate projektidega. Ka allüksustes hoolduskeskuses ja testimiskeskuses pole lisapuhkepäevi olnud.

Kaevurite ja energeetikute ametiühing, kuhu kuulub ka paarkümmend tehnoloogiatööstuse töötajat, on toimuva pärast mures. Ametiühinguliider Vladislav Ponjatovski sõnul on ettevõtet tabanud korraga mitu hoopi. Järsult on vähenenud Eesti Energia kontsernisisesed tööd, kuna mitmed suured objektid nagu Enefit280 õlitehas ja Auvere elektrijaam, kus ka tehnoloogiatööstus tegi suuri töid, on lõppenud ja uusi suuri investeeringuid pole lähiajal plaanis.

Samal ajal on globaalse naftatööstuse ja energeetikakriisi tõttu oluliselt vähemaks jäänud ka välistellimusi. "Praegu on keeruline ennustada, mis edasi saab," sõnas Ponjatovski.

Eelmise aasta majandustulemusi ettevõte veel ei avalda, kuna auditeeritud aruannet pole veel ametlikult avalikustatud. Eesti Energia kodulehelt on näha, et kui tehnoloogiatööstuse tehtud tööde nimekirjas oli aastatel 2011-2014 kümneid objekte maailma eri paigus, siis mullu olid kõige mahukamad tööd metallkorstnate valmistamine Auvere elektrijaamale, Alstomi Taani tütarfirmale mürasummutiga möödaviigu gaasikäikude tootmine, paigaldamine ja isoleerimine ning viimastel aastatel püsipartneriks kujunenud Norra naftapuurimissüsteemide rajamise firma Aker Subsea tellimus. Viimase puhul on tegu Atlandi ookeani Angola rannikule ligemale kahe kilomeetri sügavusse paigaldatavate terastarindite valmistamisega.

Maia Burlaka kinnitas, et töötajate arv on vähenenud eelkõige suurte projektide lõppemise tõttu. "Tehnoloogiatööstuse tegevus sõltub töötellimuste mahust. 2014. aastal kasvas tehnoloogiatööstuse suuremahuliste projektide arv ning seoses sellega oli ettevõttesse võetud inimesi juurde. Praeguseks on mitu aastat suurt töömahtu pakkunud põlevkivitööstuse projektid lõpusirgele jõudnud ja ettevõte pidi arvestama tellimuste arvu vähenemisega," märkis ta.

Kas lähitulevikus olukord paraneb või võib tööd veelgi vähemaks jääda, sõltub Burlaka sõnul müügitöö tulemustest. Sel aastal on üks suurem, ligikaudu 10 miljonit eurot sissetoov tellimus etteandmeseadmete valmistamine ja paigaldamine Kesk-Soome Äänekoskisse rajatavale biomassitehasele. "Tehnoloogiatööstus osaleb praegu aktiivselt konkurssidel ja otsib võimalusi uute välistellimuste ja koostööpartnerite leidmiseks ning olemasolevate partneritega võimalikult pikaajalise suhte säilitamiseks," kinnitas ta.

Ettevõtte juht vahetus

Uute tellimuste leidmine on praeguses olukorras põhiline ülesanne ka alates eilsest Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse juhatuse esimehe ametisse asunud Ott Lichti jaoks. Ta hoidus eile kommentaaridest, kuid edastas Eesti Energia pressiteenistuse vahendusel, et tema esimesed sammud on ettevõtte äri kasvu perspektiivide kaardistamine ja sellest tulenevalt müügitöö alustamine.

Senine juht Toomas Põld lahkus Eesti Energia teatel ametist omal soovil ja soovis keskenduda eraettevõtlusele.

"Kui uuel juhil peaks õnnestuma uusi tellimusi saada, siis vaid au ja kiitus talle. Miski muu selle ettevõtte olukorda praegu ei paranda," tõdes ametiühinguliider Ponjatovski.

Ott Licht töötas viimased kümme aastat Haljalas ASi Viru Õlu tegevjuhina. Tähelepanuväärne, et Licht pole Eesti Energia tütarfirmade juhtide seas sugugi esimene, kel on rikkalik õlletööstuse kogemus. Narva Elektrijaamade juhatuse esimees Tõnu Aas on varem olnud Saku õlletehase tootmisjuht ning osalenud mitme õlletehase algatamisel Venemaal.