Töökoha loomise toetus tekitab ettevõtjates vastakaid tundeid

Boriss Tšernjak (paremal) käis Ida-Viru tööjõu luurel märtsis toimunud Jõhvi töömessil ning on tootmise laiendamise plaanidesse pühendanud ka töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahki. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvis ja Narvas toimunud infopäeval tutvustasid töötukassa esindajad äsja valitsuse kehtestatud töökoha loomise toetuse tingimusi. Ettevõtjatelt kostis nii valmisolekut korraga 20 uut töötajat värvata kui tõdemust, et see number käib üle jõu.

Alates 1. maist võivad Ida-Virumaal korraga vähemalt 20 pikaajalist töötut palganud ettevõtted arvestada riigi toetusega, mis katab poole nende palgarahast.

Ühel tööandjate infopäeval osalenud ettevõttel − OÜ Baltika Tailor Ahtme tsehhil − on varasemast korraga 20 uue töötaja palkamise kogemus.

Pikk ettevalmistus

"See oli kümme aastat tagasi, kui firma kandis veel nime Virulane. Laiendasime tootmist ja moodustasime uue brigaadi, kelle võtsime tööle ühel kuupäeval. Siis ei olnud muidugi mingeid toetusi, aga leidsime kvalifitseeritud töötajad ja terve brigaad hakkas kohe tööle," rääkis õmblusfirma personalitöötaja Pille Lulla.

Ta lisas, et 20 uue töötaja palkamine ei käi päeva pealt, sellele eelnes pool aastat kestnud ettevalmistustöö. "Otsisime aktiivselt inimesi, ka oma töötajate kaudu. Tookord oli tööjõu leidmine natukene lihtsam."

Lulla käis küll esmaspäeval kuulamas, millistel tingimustel makstakse uut töökoha loomise toetust, kuid tunnistas, et praegu puudub vajadus 20 uue töötaja järele.

"Mulle tundub, et see on suurematele ettevõtetele. Meie tootmistsehhis on ainult 130 töötajat. Et kollektiivi 20 inimese võrra kasvatada, tuleks suurendada ka pinda, sest see eeldab, et paigaldaksime 20 masinat. Meie võtaksime tööle 3-4 inimest. Siiani oleme oma asjadega ise hakkama saanud ja pole kasutanud ka tavalist palgatoetust," rääkis Lulla.

Pealinnas asuva OÜ Multipakend Tootmine omanik Boriss Tšernjak tõdes samuti, et 20 uut töötajat tundub ülepaisutatud tingimus.

Praegu toodab ettevõte lainepapist pakendeid Tallinnas, andes tööd ligemale 45 inimesele. Kuigi Tšernjak mõtleb tegevuse laiendamisele Ida-Virumaale ja on käinud siinsetel töömessidel tööjõudu kompamas, ei soovinud ta võimalikku töökohtade arvu öelda.

"Kõige tähtsam on see, et projekt oleks elujõuline. Kui see on reaalne ja investorid on nõus oma õla alla panema, on töökoha loomise toetus väike rosin, mis teeb elu natukene magusamaks. Aga toetuda sellele ei saa. See on üks väike lüli pikas ketis (ettevõtjate toetamisel), parem kui mitte midagi," märkis Tšernjak.

Koostöö töötukassaga

Kiviõli tootmisettevõtte OÜ Shroma omanik Teimuraz Kardava ütles, et peab töökoha loomise toetuse tingimustesse veel süvenema, kuid 20 töötaja värbamine poleks ettevõttele probleem, kuna plaanis on laieneda.

Erisuguste metallkonstruktsioonide valmistamise ja paigaldusega tegelevas firmas on praegu 95 töötajat. "Tahame ehitada uue tootmishoone ja kahekordistada töötajate arvu. Praegu pole lihtsalt piisavalt pinda, et tegevust laiendada."

Kardava sõnul tehakse töötukassaga pikaajalist koostööd. "Pidevalt võtame töötukassa kaudu inimesi praktikale ja tööle. Umbes pooled jäävad pidama. Ülejäänud pooled kas ei sobi sellele tööle või ei tahagi tööd teha."

Töötukassa infopäeval Jõhvis ja Narvas osales 25 tööandjat. Kutsed saadeti ettevõtetele, kes on teada andnud soovist laieneda või toetuse vastu huvi tundnud.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhatajale Anneki Teelahkile jäid silma mitmed tööandjad, kes on töökoha loomise toetusest tõeliselt huvitatud ja ilmselt ka oodanud, et midagi niisugust tuleb.

"Oleme selle ise välja töötanud koos töötukassa keskkontori, valitsuse ja ministeeriumiga − mina küll usun sellesse."

Kaotavad oskused ja töötahte

Mitme ettevõtja küsimust, miks on toetuse saamise eeldus just 20 inimese korraga palkamine, kommenteeris Teelahk, et tegemist on ekstrameetmega tööandjatele suhteliselt lühikese perioodi jooksul.

"Viimase poolteise aasta jooksul on Eesti Energiast, Nitroferdist ja VKGst koondatud ligi tuhat inimest. See tähendab, et meil on praegu arvel väga palju oskustöölisi ja spetsialiste, kes võiksid kohe tööle asuda. Kui me jätame nad pikalt n-ö ripakile, siis nad kaotavad oma oskused ja võib-olla ka tahte töötada. Kui töökoha loomise toetust makstaks ka kolme inimese palkamisel, siis see ei annaks tulemust tuhande inimese rakendamisel."

Vabariigi valitsuse kehtestatud töökoha loomise toetust makstakse tööandjale, kes võtab Ida-Virumaal ühe kalendrikuu jooksul tööle vähemalt 20 töötut. Esmase nõude täitmisel võib tööandja saada toetust iga täiendavalt tööle võetud töötu eest.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna tööandjate konsultant Kaire Põlgaste ütles, et toetust makstakse tööandjale, kes on registreeritud Ida-Virumaal, ning ka töötamise asukoht peab olema Ida-Virumaal.

"Samas võib töötaja komandeerida ajutiselt mujale tööle, kuid põhitöökoht peab olema Ida-Virumaa," ütles Põlgaste.

Uue meetmega hakkab riik hüvitama 50 protsenti töötaja brutopalgast maksimaalselt ühe aasta jooksul. Toetuse ülempiir on kahekordne töötasu alammäär ehk 860 eurot. Kui töötu võetakse tööle lühemaks ajaks kui 12 kuud, aga vähemalt kuueks kuuks, makstakse toetust poole tööaja eest.

Tööandjate küsimusele, mis saab toetusest siis, kui sellega värvatud töötaja otsustab lahkuda, vastas Põlgaste, et inimest kinni hoida ei saa. Kui töötaja lahkub omal soovil, ei pea saadud palgatoetust tagasi maksma. Samas saab palgata uue töötaja sama toetusega.

Töötajateks saab värvata inimesi, kes pole vähemalt kuus kuud töötanud (lubatud on ajutine hõivatus vähem kui 30 päeva). "Kui inimene on meil arvel ja läbinud näiteks tööpraktika, siis seda ei võrdsustata töötamisega," rääkis Põlgaste.

Tema sõnul saab koos uue toetusega kasutada ka teisi töötukassa teenuseid, näites koolitust, tööpraktikat ja tugiisiku teenust. "Võime korraldada ka värbamisüritusi sobivate töötajate leidmiseks."

Möödunud nädalal oli Eesti keskmine registreeritud töötuse määr 4,7 ja Ida-Virumaal 11,9 protsenti.