/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2016/05/19/11997053t1h87a7.jpg)
Lendorav ajas põlevkivitöösturid ärevile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sonda kaevandust rajada soovivad keemiatööstused leiavad, et kaevandamine lendoravate elu ei segaks.
Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas lendorava uute püsielupaikade moodustamise, millega laiendatakse lendorava praeguste püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.
"Eeldan, et tuleb kirglik protsess, aga loom on tähelepanu ja kaitsmist väärt ning asjaga enam jorutada ei kannata," ütles Pomerants.
Riigil jääb tulu saamata
Esimestena asusid võimalike piirangute vastu protestima kahasse Sonda kaevandust kavandavad VKG Kaevandused ja Kiviõli keemiatööstus − planeeritava kaevandusega kattub viis kavandatavat lendorava püsielupaika.
Keemiatööstuste väitel kantakse püsielupaikade moodustamisel maha ligikaudu 16,3 miljonit tonni põlevkivivaru, mis muudab juba niigi raskesti tasuval kaevandusalal paiknevad varud veelgi väiksemaks.
"Arvestades sellega, et keskmiselt kulub ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks ligikaudu kaheksa tonni põlevkivi, jääb planeeritavate piirangute tõttu tootmata ligikaudu 2,04 miljonit tonni põlevkiviõli. Kui arvestada asjaolu, et riigile laekub tonni toodetud põlevkiviõli pealt riigitulu ainuüksi keskkonnamaksude ja tööjõumaksude pealt ligikaudu 55 eurot, siis jääb selle otsusega riigieelarvesse laekumata ligikaudu 112,2 miljonit eurot," märkisid ettevõtted keskkonnaministrile saadetud kirjas.
Samuti ei piiraks kaevandamine ettevõtete hinnangul oluliselt lendoravate elutegevust.
Kompromiss on võimalik
"Keskkonnaminister on määruse algatanud, sellele järgneb keskkonnaameti eestvõttel huvitatud osapoolte kaasamine. Maaomanikele, omavalitsustele ja teistele huvigruppidele saadetakse teavituskiri infoga kavandatavatest püsielupaikadest. Laekunud seisukohad ja ettepanekud arutatakse läbi ning vajaduse korral täpsustakse eelnõu, seejärel − juuni lõpus või juuli alguses − on kavas infokoosolekud maaomanikele ja huvigruppidele," selgitas keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik Kadri Masing.
Tema sõnul toimus esimene kohtumine VKG Kaevanduste esindajatega juba 7. mail, kui arutati võimalikke kompromisse.
"Lõpplahendus sõltub eelseisvatest läbirääkimistest, kuid mõlemapoolsete kompromisside puhul pole välistatud, et alal saavad toimetatud nii lendorav kui kaevandus," märkis Masing.
Hävingut pidurdada
Lendorava kaitseks algatatud määruse muutmise eesmärk on viia kaitsekord vastavusse viimaste aastate uuringute tulemustega, et pidurdada nende haruldaste loomade elupaikade hävimist ja arvukuse drastilist langust.
Eelnõu kohaselt on kavas võtta lendorava püsielupaikadena kaitse alla üle 6000 hektari, millest kolmandiku moodustavad range kaitsekorraga sihtkaitsevööndid ja ülejäänud leebemate piirangutega piiranguvööndid.
Sihtkaitsevööndi eesmärk on kaitsta lendorava elupaikade tuumikala ehk pesametsa, mistõttu on seal keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Piiranguvööndi eesmärk on pesapuistu juurdekasv ja tormikindluse suurendamine, ühenduskoridoride ja toitumisalade loomine ning kiskluse mõju vähendamine. Seal on lubatud kujundus- ning mõningatel tingimustel ka lageraie.
Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks siis, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150.
2015. aasta seireandmete järgi on teada 39 asustatud lendorava elupaika.