Noorte tagasitoomine kooli nõuab ühiseid pingutusi

Eri asutused teevad jõupingutusi, et võimalikult palju Eesti noori jõuaks koolis finišisse. Pilt on illustratiivne ja tehtud paar nädalat tagasi koolilaste heategevuslikul teatejooksul. Foto: Peeter Lilleväli

Et aidata koolist ja tööturult kõrvale jäänud noori sinna tagasi, on tarvis kõigepealt nendeni jõuda. Selleks on vaja tihedamat koostööd eri asutuste vahel, leiti Ida-Virumaa Rajaleidja keskuses toimunud ümarlaual.

Rajaleidja keskuste sihtrühmaks on teiste seas hariduslike erivajadustega lapsed ja varakult haridussüsteemist lahkunud põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivad noored. Neile pakutakse õppe- ja karjäärinõustamist. Näiteks on üheks teenuseks kooli sisseastumisvestluse või tööintervjuu läbimängimine.

Rohkem infot

"Meil on hulk tugiteenuseid, mis võiks neid noori õpi- ja töömaailma tagasi aidata, aga probleem on selles, et me alati lihtsalt ei jõua nendeni," ütles Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse juht Maire Merioja. Seetõttu on suureks abiks, kui keskus saab infot tegevuseta noortest nii haridusasutustelt kui noortekeskustelt.

Neid 15-29aastasi noori, kes ei tööta ega õpi, tähistatakse terminiga NEET-noored (nimetus tuleneb ingliskeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training). Eestis on NEET-noori eri hinnangutel 15 000 - 30 000.

Eesti avatud noortekeskuste ühendus veab eelmisest aastast noorte tugilate projekti, mis on suunatud just 15-26aastastele õppimise või tööga hõivamata noortele. Programmiga on ühinenud ligi 50 noortekeskust üle Eesti. Ida-Virumaal on esialgu kolm noorte tugilat − Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narvas −, kuid nende arvu loodetakse suurendada, kinnitas üks programmi juhtidest Kerli Kõiv.

Aastatel 2015-2018 soovitakse toetada umbes 8800 noort üle Eesti.

"Meie tööd raskendab see, et inimesed, keda peetakse NEET-noorteks, ei saa aru, et nad seda on ning et neile on suunatud meie, Rajaleidja ja töötukassa programmid[töötukassal on teenus "Minu esimene töökoht" − toim.]. Nii et müütide murdmine on üks, mida me võiks koos teha," arvas programmijuht Heidi Paabort.

Ta lisas, et NEET-noorte grupp on mitmekesine, sinna kuuluvad nii pikemalt lastega koju jäänud noored emad, töötuna registreerunud noored kui ka need, kes on heitunud ja ühiskonnaelust täielikult kõrvale jäänud. "Kõigile neile tuleb eri moodi läheneda ja see, mis toimib ühes piirkonnas, ei toimi teises."

Noorte tugila põhiline eesmärk on toetada noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. "Meie põhimõte on, et kõik otsused peab programmis osalev noor ise langetama," selgitas Paabort.

Kõiv lisas, et noortele ei anta ette täpset valemit.

"Püüame saada noorega kontakti ja jõuda usaldusliku suhteni, et teada saada tema soove ja huvisid. Et kõik noored ei käi noortekeskustes, lähevad noorsootöötajad ka tänavale, noorteüritustele või korraldavad ise üritusi. Suur roll on võrgustikutööl: noorsootöötaja kogub informatsiooni, millised on Rajaleidja ja töötukaasa võimalused, missugused ettevõtted on valmis noori tööle võtma jms. Kui noor on end infot täis laadinud, on noorsootöötaja talle heaks toeks."

Praegu töötatakse programmis rohkem kui 600 noorega. Kõiv tõi näiteks ühe loo: lastekodus kasvanud ja kriminaalse taustaga hulkuva eluviisiga noor, kellel on küll põhikool lõpetatud, aga puudub püsivus töökohal vastu pidada. "Siin ei aita ainult riskinoorte laagrisse kaasamine, vaid on vaja leida võimalus, kuidas noort võrgustikutöös pikemat aega toetada."

Paaborti arvates peaksid kõik asutused üksteise teenustest rohkem teadma, et noortele võimalikult hästi toeks olla.

Tegutsetakse eraldi

Valdkondadeülese koostöö olulisust rõhutas ümarlaual ka sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ida piirkonna peaspetsialist Maarika Tarum.

"Hiljuti arutasime juhtumit, kus 17aastane neiu arvati enne 9. klassi lõpetamist kooli õpilasnimekirjast välja. Põhjuseks toodi, et alates jaanuarist esinesid probleemid koolikohustuse täitmisega. Veebruaris viidi õpilasega läbi arenguvestlus, kus hoiatati, et puudumiste jätkumisel arvatakse ta koolist välja. Samas ei kutsutud arenguvestluse juurde tüdruku seaduslikku esindajat, kes peab ju teadma, mis toimub. Sellega rikuti lapse õigusi."

Juhtumiga paluti tegelda tüdruku elukohajärgsel kohalikul omavalitsusel, kes kutsus kokku ümarlaua. "Meie üllatuseks selgus, et tüdruku probleemidega oli tegelnud üle 20 inimese, aga omavahel nad ei suhelnud ja kõik tegutsesid omal käel. Puudumiste põhjuseks olid 9. klassis ilmnenud terviseprobleemid. Nüüd tuleb spetsialistidel koostöös leida võimalused, kuidas neiu saaks haridusteed jätkata," rääkis Tarum.

Selliste juhtumite puhul tekib küsimus, kas kool arvestab laste vajadusi. "Alati mitte. Õppimine koolis peaks olema kõigile jõukohane. See on üks oluline märksõna, miks koolist välja langetakse. Teine põhjus on koolide eelarvamustega suhtumine probleemsetesse lastesse. Aga tegemist on abivajavate lastega ja koostöös tuleb leida lahendused, kuidas neid aidata," nentis Tarum.

Eesti hariduse infosüsteemi EHIS andmetel on Ida-Virumaal koolikohustuse mittetäitjaid 497, kes moodustavad 3,5 protsenti 7-16aastastest lastest ja noortest.

Järgmine ümarlaud samal teemal on plaanis sügisel.