70 kortermaja ähvardab kütteta jäämine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VKG Soojuse andmetel on kortermajade küttevõlg käesoleva küttehooaja lõpu seisuga 136 000 eurot. Kütteta jäämine ähvardab 70 elumaja. Seda probleemi arutati 7. juunil toimunud õiguskantsleri nõunike ning Kohtla-Järve ja Sillamäe korteriühistute esindajate kohtumisel.
2015. aasta kütteperioodi lõpus moodustas kortermajade küttevõlg 128 000 eurot ning soojussõlmede plommimine ootas ees 85 maja.
"Meie aastatepikkune praktika on näidanud, et korteriühistud likvideerivad küttehooaja lõpuks tekkinud võlgnevused suve jooksul. Meil on põhjust ja alust oletada, et ka tänavune aasta ei ole selle poolest erand," märkis VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. "VKG Soojuse konsultandid võtavad korteriühistute esindajatega ühendust, et igaühe olukorda individuaalselt arutada. Pärast seda saadetakse neile teated, milles on ära toodud kirja saatmise hetkeks maksmata jäänud summa ja selle tasumise tähtaeg."
Möödunud aastal ei suutnud mitmed majad suve jooksul oma võlgu likvideerida ning jäid seetõttu kütteta. Neist üks − Vahtra 23 − on selle tagajärjel nüüdseks tondilossiks muutunud, kuna inimesed, kellel endal küttevõlad puudusid, olid sunnitud naabrite võlgade tõttu oma elamiskõlbmatuks muutunud korterid maha jätma.
Loodavad õiguskantslerile
Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsioon lööb häirekella: samasugusesse olukorda nagu Vahtra tänava 23. maja võib sattuda iga elamu, kus osa elanikke mingil põhjusel soojusenergia eest ei maksa ja oma väärtuse kaotanud korterid maha jätavad, ülejäänud majaelanikest aga kollektiivse vastutuse pantvangid saavad.
Assotsiatsioon juhib juba ammu tähelepanu sellele, et eri seaduste punktid on üksteisega vastuolus ning seetõttu on tarvis seadusi muuta. Kõigest sellest rääkisidki Kirde-Eesti korteriühistute juhid teisipäevasel kohtumisel õiguskantsleri nõunikega.
"Meid võeti kuulda ning meie väljatoodud probleemid leidsid mõistmist − juba seegi on hea," rääkis assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen. "Me kavatseme edasi minna: koostame riigikogu liikmetele kirju, milles palume neil seadused uuesti üle vaadata ning tasakaalustada korteriomanike ja soojust ning vett müüvate ettevõtete õigused, kuna korteriühistud on praegu sattunud olukorda, kus on võimatu normaalselt majandada."
"Me loodame, et õiguskantsler aitab juhtida valitsuse tähelepanu sellele, et korteriühistute tööd ning sooja- ja veetarnijatega sõlmitud lepinguid puudutavad seadused ei tööta praegu nii, nagu nad peaksid," ütles Põhjarannikule riigikogu liige Olga Ivanova. "Kahjuks ei läinud seaduseparandused, mis jätnuks korteriomanikele õiguse valida kollektiiv- ja individuaallepingu vahel, riigikogus läbi, kuna koalitsiooni saadikud hääletasid selle vastu. Ehkki ilmselt kõik saavad aru, et selline olukord, kus inimesed − eriti väikesed lapsed − talvel kütteta jäetakse, on ebanormaalne."
Ivanova märkis ühtlasi, et olemasolevate seaduste läbivaatamiseks ja elumajades kujunenud olukorra reguleerimiseks ettevõtlusministri juures loodud rühm ei ole siiani mingit kava esitanud, ehkki oleks pidanud seda tegema maikuus.
Otsivad ise väljapääsu
Jelena Mutonen ütles, et kuna riigi poolt pole kortermajade keerulise olukorra lahendamisel mingit abi näha, on korteriühistud asunud tegutsema põhimõttel, et uppuja päästmine on uppuja enda asi.
"Mul on olemas korteriomanike üldkoosolekute otsused, milles inimesed nõuavad korteriühistu juhatuselt loobumist soojusettevõttega arveldamisest maja ühise arve alusel ning üleminemist arveldamisele iga korteriomanikuga eraldi," rääkis ta. "On ka selliseid näiteid, kus juhatus suleb silmad selle peale, et inimesed on hakanud gaasküttele üle minema ilma üldkoosoleku otsuseta, või juhatus ise agiteerib elanikke gaasküttele üle minema, kuna keskkütte eest tasumine pole neile lihtsalt jõukohane."
Korteriühistute juhtide assotsiatsioon kardab, et sellel võivad olla kurvad tagajärjed, kuna gaasküttele minnakse üle üldjuhul kõiki vajalikke nõudeid järgimata. Muu hulgas puudutab see ventilatsiooni, kuna Eestis on olnud juba mitmeid juhtumeid, kus sellise omavolilise ülemineku hinnaks on olnud inimelud.