Ministeerium: kaevandusmuuseumi rahata jätmine oli seaduslik

Kohtla-Nõmmel asuvasse kaevandusmuuseumi on riik Euroopa Liidu toel panustanud miljoneid eurosid, kuid selle atraktiivsuse tõstmiseks senitehtust ei piisa. Foto: Matti Kämärä

Rahandusministeerium jättis rahuldamata SA Eesti Kaevandusmuuseum vaide, millega taotleti kaevandusmuuseumi investeerimistoetuseta jätnud ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) otsuse tühistamist.

EAS tegi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames oma otsused rahaeraldusteks tänavu suvel. Kaevandusmuuseum küsis ligi 4 miljonit eurot selleks, et rajada muuseumi territooriumile Kohtla-Nõmmel 7D-kino, et simuleerida kaevanduse tööd maa all ja maa peal, ehitada välja konverentsikeskus, kunstiköök ning mitmeid teisi asju. EAS hindas taotluse küll abikõlblikuks, kuid eelistas raha eraldamisel Ida-Virumaa tööstusparkide toetamist.

Maakonna valik

Kaevandusmuuseum vaidlustas otsuse, leides, et EASi otsus pole piisavalt põhjendatud ning hindajad pole olnud piisavalt pädevad.

Rahandusministeerium lükkas sel nädalal valminud 22-leheküljelises vaideotsuses kõik muuseumi etteheited tagasi, leides, et EASi otsus on põhjendatud ja argumenteeritud.

Muu hulgas lükkas ministeerium tagasi süüdistused, justkui oleks komisjoni otsus erapoolik.

"Vaides nimetatud projektitaotlused on maakondliku tegevuskava raames Ida-Viru maakonna poolt valitud ning EAS rõhutab oma selgitustes, et maakondlik tegevuskava koostatakse vastavas maakonnas, kaasates laia ringi kohalikke partnereid ning tegevuskava kinnitab maavanema ettepanekul riigihalduse minister. Seega on selline olnud kogu maakonna tahe ja soov, et ühes maakonnas saavad konkureerida omavahel ka sama taotleja poolt ellu viidavad projektid," leidis rahandusministeerium.

Samas nenditakse: asja materjalidest ei nähtu, et EASi otsuse langetamisel oleks lähtutud asjasse puutumatutest asjaoludest või meelevaldsetest argumentidest. "EAS on veenvalt oma otsust vaidemenetluse käigus selgitanud. Võib arvata, et teatud rolli EASi otsuse motiveeriva osa mõningasest vasturääkivusest on tingitud ka asjaolust, et otsus põhineb hindamiskomisjoni kui kollegiaalorgani põhjendustel. Kollegiaalorgani otsuste põhjendused sünnivad erinevate organiliikmete kompromissidel, mis võib tingida ka teatud vasturääkivusi. Otsuses toodud väiteid on mõistlik vaadelda koosmõjus kogu otsuses tooduga ning lähtuvalt hindamiskriteeriumite sisust," seisab otsuses, kus tõdetakse, et nimetatud juhul pole alust vaiet rahuldada ja otsust kehtetuks tunnistada.

Proovivad uuesti

SA Eesti Kaevandusmuuseum direktor ja juhatuse liige Andres Kraas ütles, et nad ei lähe selle asjaga kohtusse, kuna see oleks kulukas ja aeganõudev ning välistaks võimaluse esitada uus rahataotlus sama meetme teise vooru, mis stardib talvel. "Uues taotluses ehk muudame midagi, võtame mõne objekti maha ja vähendame mingite tööde mahtu. Aga millest me ei loobu, see on 7D-kino, ja millest me ei saa loobuda, on see, et teha muuseum ligipääsetavaks ka puudega inimestele," sõnas ta.

Jätkuvalt oli ta aga kriitiline tööstusparkidesse investeerimise suhtes. "Kas Ida-Virumaal on seda ikkagi vaja − investeerida tööstusparkidesse, kuhu keegi ei tule ja kus malts on rinnuni?" sõnas ta, lisades, et pealegi pole maakonnas ka piisavalt tööjõudu, kes loodavates ettevõtetes tööle võiks hakata. Varem on Kraas tööstusparkidesse investeerimist nimetanud surnud sea nuumamiseks.

SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik on kriitika tagasi lükanud argumendiga, et tööstusparkide arendamine ei käi üleöö ja nõuabki pikemat ajavaru.

"Tööstusalade arendamine ei ole sama, mis turismiobjekti ehitamine. Kui muuseumis algab turistide loendus pärast ehitustööde lõppemist, siis tööstusalade taristu valmimine on alles projekti algus. Turundus välisturgudel on ajamahukas, konkurents investeeringute pärast tihe. Periood esimesest kontaktist ettevõtjaga kuni tehinguni on kuus kuud kuni aasta. Ettevõtjal on pärast tehingut tavapäraselt aega kolm aastat finantseerimise korraldamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks, seadmete tellimiseks ja paigaldamiseks, personali leidmiseks ning tegevuse käivitamiseks," kirjutas ta tänavu augustis Põhjaranniku arvamusartiklis ja lisas, et "ainult valdkonnavõõrale võib tunduda, et kui kohe järgmisel päeval pärast taristu ehituse lõppu tootmishoonete ehitus veel ei käi, on tegemist "surnud sea nuumamisega"".