Arendajad peavad parkide taandumist Ida-Virumaalt võimatuks

Riigikaitsekomisjoni seisukoht tõmbaks tuulepargiarendustele Ida-Virus kriipsu peale. Küll jääksid alles juba valmis või ehitamisel olevad pargid. Pildil on Narva tuhaväljade tuulepark. Foto: Ilja Smirnov

Riigikaitsekomisjoni seisukoht, et julgeolekukaalutlustel Ida-Virumaale tuulikuparke ei rajata, on arendajate hinnangul põhjendamata ja ebademokraatlik ning leida tuleb lahendus, et tuulikud saaksid elektrit toota, ilma et radari- ja raadioluuresüsteemid oleksid häiritud. 

Riigikaitsekomisjon on seisukohal, et arvestades Eesti geograafilist asukohta ja keerulist julgeolekuolukorda, peab riik võtma selge seisukoha tuuleparkide rajamise lubamises või mittelubamises piirialadele.

Seetõttu leiti neljapäeval toimunud riigikogu istungil, et julgeolekukaalutlustel ei saa Lääne- ja Ida-Virumaale, aga ka osaliselt Lõuna-Eestisse mitte ühtegi tuuleparki püstitada, teatas riigikogu pressiteenistus.

Kümme aastat hilinenud otsus

Ida-Virumaal Aidus ja Sirgalas tuulikuparkide arendamisega tegeleva Andres Sõnajala sõnul on praegu sellise otsuse vastuvõtmine võimatu. "Kui sellist otsust vastu võtta, siis oleks pidanud seda tegema kümme aastat tagasi," ütles ta ning tõdes, et praegu tuulikuehitamisele pidureid tõmmata on keeruline ja küsitav. Ida-Virumaal on tuulepargid juba püsti, peale selle on planeeritud mitmeid parke, nendest Aidu ehitus käib ja mitmel on olemas kooskõlastused ehitusloani välja. "Aidu pargi ehitust riigikaitsekomisjoni arutelu ei puudutagi," kinnitas Sõnajalg.

Tuulikuparkide rajamise eeltööd on pikad ja rahamahukad. See tähendaks, et kõik eeltööd tuleks arendajatele kompenseerida. Seal aga on tegemist kümnete miljonite eurodeni ulatuvate investeeringutega.

"Aga ka siis jääb küsimus, mis saab juba valmis parkidest. Nende lammutamine on ju välistatud. Ja kuidas kavatseb riik nii täita Pariisi kliimakokkulepet? Ja ega selle otsuse taga ole riigi monopoolse elektritootja soov turul ainuvalitseja olla?" tõstis Sõnajalg tekkivaid küsimusi.

Säärase otsuse tagamaad on Sõnajala hinnangul selles, et küsimust arutanud inimesed ei tunne piisavalt tuuleenergiatööstust. "Tööstuse spetsialiste sellel arutelul ju ei osalenud. Veetakse vägikaigast, selle asemel et leida koostöös kompromiss, mis rahuldaks mõlemaid pooli."

Valmis abistama 

Nii on tuulikupargi arendajad kinnitanud valmisolekut toetada lisaradari soetamist või aidata kaasa tehniliste lahenduste leidmisele, mis välistaks olukorra, et tuulikud segaksid kas radarite või raadioluure tööd. "Jah, tuulikulabades olevad elemendid võivad raadiolaineid segada, kuid oleme juba alustanud Aidu tuulikupargi tarbeks uut tüüpi tuulikute tootmist ning nendel seda probleemi enam ei esine. Sellel, kui Eestis leitakse ja toodetakse selliseid tuulikuid, mis selle mure lahendavad, on positiivne mõju kogu maakonna tööhõivele," tõdes Sõnajalg.

Nii ei ole eile avaldatud seisukoht tuulikuparkide osas kuidagi muutnud Sõnajalgade tuuleparkidega seotud ettevõtmisi Ida-Virus: Aidu 100 MW võimsusega pargi väljaehitamisega ühel ajal jätkatakse nii Vaivara kui Sirgala parkide arendustega ning jätkuvalt on jõus tuulikute tootmise tehase ehitamine Jõhvi. Esimeses etapis ongi rajamisplaan just tuulikulabade tootmiseks, labade uudses tehnoloogias peitubki võti tõstatatud kaitsevõime küsimustele. "Seni kui me elame demokraatlikus riigis ja siin pole sõjaseisukorda välja kuulutatud, ehitatakse elektrijaamu just sinna, kus see on mõistlik, ning kasutatakse selleks sobivat tehnoloogiat," lisas Sõnajalg.

Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Hardi Murula sõnul otsitakse maakonnaplaneeringu järelevalvemenetluse käigus samuti kompromisse arendajate ja kaitseministeeriumi vahel, et jääksid alles võimalused tuuleenergia tootmise arendamiseks ning oleks tagatud ka kaitseväe objektide töövõime.