Tänavune aasta oli kehv kõikidele põllukultuuridele

Nii selget taevast tänavuse viljakoristuse ajal polnudki. Foto: ARHIIV/PEETER LILLEVÄLI

Kevadine pikk põud ja sellele järgnenud vihmaperiood kukutasid saaginumbrid kahe eelmise aastaga võrreldes poole väiksemaks.

"No mõni pluss pidi sellel aastal ju ikka ka olema," paneb nende kohta pärimine  osaühingu Hiiemägi juhi Heiki Kuusmiku päris pikalt mõtlema.  "Ilmastik oli kevadest saati väga raske... Hea oli see, et septembris andis paar nädalat mõistlikku ilma, selleta oleksid paljud põllud koristamata jäänud. Nüüd sai ikka kõik kätte, ehkki õiget kvaliteeti sel viljal ei olnud ja saagid olid kahe eelmise aastaga võrreldes ka poole väiksemad, minul vähemalt küll."

Teine hea asi tuleb talle veel meelde: "Õnneks on kütused − nii kuivati kui traktori oma − sel aastal mõistliku hinnaga olnud."

Saagid poole väiksemad

OÜ Lüganuse Agro juht ja Vendi aiandustalu peremees Aare Vent ütles, et temalgi ei jäänud ükski põld koristamata. Suuresti tänu sellele, et koristustöödega kõrvu võttis ta ette pikalt hooldamata seisnud kuivendussüsteemide kordategemise.

"Panin truupe, puhastasin ja kaevasin kraave.  Sain veed jooksma ja vilja kätte ka neilt põldudelt, kuhu enne peale ei pääsenud," tõdes ta, et kuivendussüsteeme tuleks ikka järjepidevalt hooldada.

Saagid tunnistab temagi viletsaks: "Suvinisu sain eelmisel aastal hektarilt 6,9 tonni, tänavu 3,7. Talinisuga oli veel hullem: mulluse 9,5 tonni asemel jäi selle aasta saak nelja tonni kanti. Kvaliteet on muidugi ka kehv; eelmisel aastal müüsin toidunisu 1500 tonni ja see läks 1. ja 2. kategooriasse, sel aastal kõlbas toidunisuks müüa ainult 300 tonni ja seegi oli 4. kategooria oma."

Mullune oli viljasaakide poolest rekordaasta, siis koristati Lüganuse Agros 3000 tonni teravilja. Tänavu jäi kogusaak alla 1800 tonni.

"Eelmine hea vilja-aasta andis nii palju kasu, et Sillamäe sadamas ehitati välja korralik vilja vastuvõtukoht koos ladudega. Nii et enam ei pea me vilja Muuga sadamasse vedama, meile on Sillamäe ikka palju lähemal."

Kõige kehvemaks  hindab Vent sel aastal odrasaagi, millest tubli veerand kindlasti maha jäi.

"Oder vajub ju iga vihmaga üha rohkem alla, lõpuks murdusid pead otsast ära.  Põud jättis ka väga suure jälje, oder kasvas selle tõttu kahte järku ja need olid ikka väga suure vahega järgud. Taliraps ja -rüps jäid ka põuaauku, nende saagid olid samuti kehvad."

Põldoale ilm sobis

Heiki Kuusmik ütleb, et peaaegu ainus asi, mis sel aastal hästi kasvas, oli rohi.

"Kuiva heina küll eriti teha ei saanud, aga pärast vihmadega oli rohukasv nii hea, et loomakasvatajad ei tea, kuhu kõike seda massi ära panna. Nii et silo sai küllaga teha. Ja suvirapsi hilisemate külvide saagil polnud ka väga viga."

Hästi kasvas ka üks Eesti põllumeestele veel üsna uus kultuur − põlduba. Kuusmik pole seda seni ise kasvatanud, aga järgmisel aastal on plaanis kindlasti.

"Naabrid on mul seda aasta-kaks kasvatanud; järeldusi on veel ehk vara teha, aga tänavune aasta sobis põldoale väga hästi ja saagid olid korralikud."

Tema sõnul on uba natuke lollikindlam kultuur kui hernes, mis kipub nõrga varre tõttu  lamanduma, nii et seda tihedat massi on keeruline koristada.  Toiduoa ja -herne hinnavahe on küll 30-40 eurot tonni kohta oa kahjuks, ent oa kasvatamise risk on madalam.

Uued kultuurid ja sordid tulevad Eestisse lõunanaabritelt. Sordiaretajad püüavad aretada lühema kasvuajaga sorte, mis meie kliimavöötmesse sobiksid. Juba on Eestis hakatud kasvatama nii tatart kui sojauba;  kuuldavasti võiks viie-kuue aasta pärast siin ka teraks koristatavat maisi kasvatada.

"Põllumees otsib kindlamaid kultuure. Ja neid peab olema erisuguseid, et riske maandada," tõdes Heiki Kuusmik.

Köögiviljasaagid pole kiita

Aare Vent ütles, et kuigi vihmad kapsale hästi mõjusid, suutis varasem põud säilituskapsale põntsu ära panna ja kõigil sortidel ei kasvanud pead täis.

"Kõik kultuurid said sel aastal oma laksu kätte − mis põuast, mis vihmast. Peedi hilisema külviga võis üsna rahule jääda, aga varasem ei tulnud õieti üleski. Kaalikas tuli väga vaevaliselt üles, aga see, mis lõpuks tuli, kasvas päris ilusaks. Porgand oli väga vilets, üks sort sibulat samuti."

Kartul võeti Vendi aiandustalus üles juba septembri alguses.

"Suutsime lehemädaniku ära hoida ja võtsime kiiresti üles − ega kartul taha märja maa sees olla. Praegu sordime; on mädanikuplekke ka, aga vähe. Saime kiiresti kuivatatud ja maha jahutatud, usun, et säilib päris hästi."

Kuigi kartulisaagi üle pole kusagilt suurt nurinat kuulda olnud, tuleb kartuliaasta siiski tagasihoidlikuks hinnata.

"Seda on kohe tunda: müügisurvet ei olnud," ütles Aare Vent. "Heal kartuliaastal hind koristuse järel kohe kukub, sest need, kel kartuleid kusagil hoida pole, tahavad oma saagi kiiresti maha müüa. Tänavu seda ei olnud."