Põhjaranniku valla sünnitunnistus anti maavalitsusele üle

Tarmo Kütil (vasakult), Roland Peetsil ja Arno Rossmanil on põhjust rahul olla: ühinemisleping sai valmis. Foto: Peeter Lilleväli

Teisipäeval allkirjastasid Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla volikogu esimehed pidulikult kolme valla ühinemislepingu ning andsid selle üle maasekretärile.

Üks vaheetapp Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla teekonnal Põhjaranniku vallaks jõudis eile ühinemislepingu allakirjastamisega lõpule.

Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman leidis, et kuigi uueks vallaks ühinemine oli suunatud teravikuga Jõhvi suunas ja kolm väiksemat valda pidanuks suurele maakonnakeskusele hea tagala looma, tuldi lepingu Jõhvi poolt peale sunnitud ümbermängimisega edukalt toime.

Võimaluste poolest rikas vald

"Meil on oma meri, oma sadam, oma kõrts ja kool, oma kaevandusmuuseum ja polaarmõis, on riigimaantee ja raudtee − kas on veel teist nii rikast valda?" küsis Rossman. "Peale selle on meil aasta läbi avatud parima pangaga paik," ühendas ta Kohtla ja Toila valla tunnuslaused.

Kohtla-Nõmmel kaevandusmuuseumis pakutavad sügavaimad elamused veel lisaks, meenus väikese hilinemisega.

"Kõige sellega on meil võimalus luua nii hea vald, et Jõhvi tunneb kadedustki, et meiega ei ühinenud."

"See, mis kaante vahele sai, on päris tõsise töö tulemus. Me suutsime vaadata kõrgelt ja suurelt," kiitis Toila vallavolikogu esimees Roland Peets tehtu tunnustust väärivaks. "Järgmisena asume ette valmistama dokumente uuele omavalitsusele, mis tähendab, et läbirääkimiste juhtgrupis peame nüüdsest hakkama mõtlema teisiti kui seni − nagu Põhjaranniku valla volikogu liikmed."

Kohtla-Nõmme vallavolikogu esimees Tarmo Kütt tuletas meelde, et tõsine töö ehk sisulised läbirääkimised on alles ees: "Meil on ka erimeelsusi, mis tuleb läbi vaielda, aga me saame sellega hakkama."

Jõhvi lisandumine on loogiline jätk

Ühinemisleping küll allkirjastati, ent jätkuvalt usuvad ja loodavad kõigi kolme valla juhid, et loogilise ja aruka jätkuna tuleb juurde ka Jõhvi vald. Selle mõtte toetuseks on riigihalduse ministri poole pöördunud nii nimetatud kolme valla juhid kui Jõhvi vallavolikogu opositsioonisaadikud. (Jõhvi vallavolikogu koalitsioon pöördus samuti − et sundliitmise mittevajalikkust põhjendada.)

"Muutuvates oludes, kus Jõhvi valda ja siinseid elanikke ümbritsevad täiesti uued väljakutsed, on mitteühinemine Jõhvi jaoks ilmselgelt paigalseis ning taandarengu algus. Vaid laienedes, endale positiivset tähelepanu tõmmates, uusi väljakutseid pakkuvana ning seeläbi noortele ja andekatele magnetina toimides omab Jõhvi vald positiivset kuvandit, mis on aidanud valla elanikel oma tulevikku planeerida ja elu edendada," toetasid Jõhvi volikogu opositsioonisaadikud haldusreformi Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni otsust Jõhvi Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga sundliita.

Jõhvi valla juhid − nagu ka teiste naabervalitsuste omad − olid kutsutud ka ühinemislepingu allkirjastamise üritusel osalema. Ükski kutsutuist kohale ei tulnud.

Laienemisvõimalusi tulevikus veelgi

"Loodame, et valitsuse sellekohased otsused tulevad juba jaanuaris," ütles Toila vallavalitsuse arendusnõunik Mehis Luus. "Kui Jõhvit meiega ei liideta, siis läheme edasi kolmekesi ja võtame seda kui haldusreformi esimest etappi," viitas ta, et tulevikus on sel vallal teisigi laienemisvõimalusi.

"Hiljaaegu tuli kohtumisel riigihalduse ministriga jutuks Kohtla-Järve linnaosade tulevik ning sellega seoses meie võimalik huvi Oru ja Kukruse linnaosa vastu. Järelikult on sellele valitsuses tõsisemalt mõtlema hakatud," rääkis Roland Peets. "On selge, et sellised mingi linnaosa ära andmise läbirääkimised on liitumisläbirääkimistest oluliselt keerulisemad ning tulemus oleneb sellest, mida tahab linn ja mida tahavad ühe või teise linnaosa elanikud."