Avinurme ja Lohusuu kirjutasid alla maakonnavahetusele

"Olgu see tulevase valla esimene ühisvara," ütles Mihhail Korb omavalitsustele Mustvee valla silti üle andes. Esialgu usaldati see ühinemist koordineerinud Katrin Rajamäe kätte hoiule. Foto: Matti Kämärä

Kolmapäeval kirjutasid nelja valla ja ühe linna juhid Mustvees alla uue, Mustvee valla sünnitunnistusele, mis toob kaasa ka Ida-Virumaa piiri muutumise.

Avinurme puidutöö ja pütilaat, Lohusuu kurgikasvatus ja kalalaat. Vaid veel kümme kuud saab neist omalaadsetest sümbolitest rääkida Ida-Virumaa võtmes − järgmiste valimiste järel saavad need osaks Jõgevamaal paiknevast Mustvee vallast ning Ida-Virumaa lõunapiir nihkub mõnikümmend kilomeetrit sissepoole.

"Tekkiva valla suurim pluss on eelarve mahu suurenemine," ütles ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjoni esimees, Avinurme vallavanem Aivar Saarela. "Kui summa on suurem, saame seda vajaduse kohaselt paremini jagada, teha ühes piirkonnas ära mõne suurema asja, milleks väikese eelarvega poleks võimalust, ja siis järgmise ette võtta."

Saarela sõnul on raske öelda, mida Avinurme valla elanikud ühinemisest võidavad, aga kindlasti ei kaota nad võimalust endile olulisi asju kohapeal ajada − need vallaametnikud, kelle juurde kõige rohkem käiakse, jäävad kohapeale alles.

"Oleme otsustanud, et iga piirkonna juht on automaatselt uue vallavalitsuse liige. Ja volikogu  valitakse jagatud mandaatidega ehk teisisõnu tuleb viis valimisringkonda. 21-liikmelises volikogus on Avinurmel ja Mustveel viis mandaati, Kasepää ja Saare vallal neli ning Lohusuul kolm."

Alustati mõneteistkümnekesi

Selles piirkonnas, mida hakatuses nimetati Põhja-Tartumaaks, kogunes ühinemisläbirääkimiste laua taha esiotsa üle kümne omavalitsuse. Üsna ruttu aduti, et seda on palju, ning jaguneti kaheks, Jõgeva ja Peipsi piirkonnaks. Augusti lõpuks oli Peipsi piirkonda alles jäänud viis omavalitsust: Avinurme ja Lohusuu vald Ida-Virumaalt ning Mustvee linn, Kasepää ja Saare vald Jõgevamaalt.

"Mida rohkem meid oli, seda raskem oli leida ühisosa. Kui laua taha jäi vaid viis omavalitsust, muutus ka hingamine ühtseks," tõdes Lohusuu vallavolikogu esimees Aivar Altmäe, et sealtmaalt oli lihtsam üksteist mõista ja kompromisse teha.

Üksteise kompromissivalmidust ja ärakuulamisvõimekust tunnustasid kõik ühinemisläbirääkimistel osalenud omavalitsusjuhid.

"Peipsi järv lihvib oma kive tuhandeid aastaid, teie lihvisite oma arusaamu ühisteks eesmärkideks palju kiiremini," lootis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev seesuguse üksmeele jätkumist ka tulevikus.

"Olenemata sellest, kui hea on ühinemisleping, ei ole võimalik kõike paberile panna ja ette näha. Usun, et suudate kõik tulevased probleemid samamoodi ära lahendada, nagu te selle lepinguni jõudsite," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Ministeerium tegutseb tema sõnul praegu selle nimel, et haldusreform sisuga täita: millised ülesanded ja millist lisaraha omavalitsustele anda.

Reformi tehakse rahva jaoks

Aivar Saarela nentis, et ühinemislepinguni jõudmine on läinud ladusamalt neis piirkondades, kus omavalitsusjuhid arvestasid ühinemissuuna valikul rahva arvamusega.

"Meie olime alguses laua taga nii Kesk-Peipsi kui Alutaguse piirkonnaga. Kui oleksime valinud Alutaguse suuna, siis vallajuhtidena olnuks meil lihtsam juba sisse tallatud rada minna. Vallaelanikud eelistasid aga üksmeelselt teist suunda − rahva ajalooline mälu ütles, kuhu me peame liikuma. Haldusreformi tehakse rahva jaoks, mitte vallajuhtide jaoks."

Rahvaga arvestamist näitas seegi, et Mustvee suunal ühinemisest loobunud Torma vald nõustus oma Võtikvere küla sealsete elanike soovil naaberomavalitsusele ära andma, nõnda et nemadki saavad osaks Mustvee vallast.

Mustvee kultuurimajas toimus eile viie ühineva omavalitsuse volikogude ühisistung, kus kinnitati ühinemisleping ja selle lisad ning taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. Pärast istungit allkirjastasid kõikide omavalitsuste juhid ühinemislepingu.