Ida-Viru alarahvastatud vallad soovitatakse naabritega sundliita

Kui Kiviõli linnapea Nikolai Vojeikin (paremal) ja Sonda vallavanem Andrea Eiche mullu 29. detsembril ühinemislepingu allkirjastamist tordi lahtilõikamisega tähistasid, olid tseremoonial ka Lüganuse valla juhid, kes olid enne seda liitumiskõneluste laua tagant lahkunud. Võimalik, et nüüd tuleb neil hakata Kiviõliga sundliitumise üle läbi rääkima. Foto: Matti Kämärä

Haldusreformi Põhja-Eesti regionaalne komisjon otsustas teisipäeval, et Ida-Virumaa omavalitsused, mis ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, tuleb sundliita naaberomavalitsustega.

Samal päeval, kui Vaivara ja Narva-Jõesuu loosisid oma elanike vahel välja maasturi, istus koos komisjon, kes leidis, et kuigi 5000 elanikust jääb ühendomavalitsusel puudu veidi üle 200, tuleb nad liita Sillamäe linnaga.

Vaivara hakkab arutama

"Isiklikult ei ole ma sellest vaimustuses. Need paarsada puudu olevat inimest pole määrav tegur, mis näitaks omavalitsuse haldussuutmatust," ütles Vaivara volikogu esimees Heiki Luts. Tema sõnul komisjon pidigi sellise otsuse tegema, sest nad lähtuvad seaduse kriteeriumist. Lutsu sõnul peab volikogu nüüd kokku tulema ja arutama, kuidas edasi tegutseda.

Möödunud suvel kutsusid mitmed ettevõtete juhid eesotsas Tiit Vähiga Sillamäed, Vaivarat ja Narva-Jõesuud ühinema, kuid sillamäelased suhtusid sellesse külmalt.

"Võib öelda, et suurem osa meie elanikest ei näe sellel etapil ühinemises positiivseid külgi. Kuid peamine on see, et meie elanikud mõistavad suurepäraselt, et kuni pole lahendatud omavalitsuste edasise riikliku rahastamise probleem, on küsimusi ühinemise kohta rohkem kui vastuseid," rääkis toona Sillamäe volikogu esimees Jelena Koršunova Põhjarannikule.

Illuka vald, mille volikogu otsustas enne läinud jõulupühi, et lõpetab läbirääkimised Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ja Tudulinna vallaga Alutaguse vallaks ühinemisel, tahetakse aga nüüd selle ühendomavalitsusega sundliita.Vähemalt sellise ettepaneku tegi komisjon valitsusele.

Nagu ka ettepaneku liita Jõhviga Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme vald, sest ka neil kolmel viimasel jääb paarsada inimest puudu. Teatavasti lahkus Jõhvi läbirääkimiste laua tagant mullu sügisel, kui maakonnakeskuses oli võim vahetunud. Hiljem on Jõhvi vald pöördunud kirjaga regionaalhalduse ministri Mihhail Korbi poole põhjendustega, miks Jõhvit ei tohiks kolme naabriga liita. Viimased omakorda aga saatsid ministrile kirja põhjendustega, miks seda oleks mõistlik teha.

Taotlevad erisust

Illuka volikogu esimehe Paul Kesküla sõnul oli võimalus, et komisjon teeb ettepaneku sundliitmiseks, ette aimatav. "Ootame nüüd ära, missugune saab olema valitsuse ettepanek, ja üritame siis erandit taotleda," sõnas ta. Volikogu esimehe sõnul on neil küll tulevikustsenaariume arutatud, kuid avalikult ta neist rääkida ei tahtnud. "Igal juhul jääme meile seadusega lubatud tegevuse raamidesse," kinnitas ta.

Sundliitmise ettepanek tehti ka Lüganuse valla puhul, kes eelmisel aastal lõpetas liitumisläbirääkimised Kiviõli ja Sondaga. Komisjoni arvates tuleb Lüganuse nüüd aga nende kahega sundliita.

Komisjoni liige, Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ütles, et Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme puhul räägiti veel ühest variandist − 5000 elaniku kriteeriumi ületamiseks liita nendega näiteks Kohtla-Järve Kukruse linnaosa −, kuid selle vastu oli rahandusministeeriumi ekspert, kes väitis, et see ei lahenda probleemi sisuliselt. Ja kuigi liitumisele vastu seisval Jõhvil endal pole seaduse järgi kohustust kellegagi liituda, tuleb need, kes kriteeriumi ei täida, liita suuremaga. Noormäe sõnul on see loogiline, sest Jõhvi on keskuseks kolme naabervalla elanikele.

Maavanema sõnul on nüüd järgmine etapp see, et valitsus teeb omavalitsustele ettepaneku sundliitmiseks ja kuulab ära omavalitsuste seisukoha ning otsustab siis.