Tosina aasta eest tegemata jäänud karjäär on uuesti päevakorral
18. jaanuar 2017, 22:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tosin aastat tagasi elanike suure vastuseisu tõttu kalevi alla läinud lubjakivikarjäär Lüganuse küla külje all on uuesti päevakorral: OÜ Kaltsiumkarbonaat soovib seal murda paekivi ehitus- ja viimistlusmaterjaliks.
OÜ Kaltsiumkarbonaat on esitanud keskkonnaametile Lüganuse lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse. Kaevandada soovitakse Lüganuse vallas Matka külas arendajale kuuluval katastriüksusel Murru. Tegemist on sama maaüksusega, kus üle kümne aasta tagasi soovis lubjakivi kaevandada AS Simon. Toona tõi kaevandamise plaan Lüganuse küla vahetuses läheduses kaasa inimeste protestilaine ning kaevandamist seal ei alustatudki.
Ajalooga ehitusmaterjal
Kaltsiumkarbonaadi taga seisavad Liimala ranna Tulivee kompleksi arendajad vennad Hannes ja Heigo Prits. Eesmärk on kaevandada paekivi mitte killustiku tootmiseks, vaid ehitus- ja viimistlusmaterjalina.
"Paekivi ehitusmaterjalina on kallis ja seda eelkõige selle pärast, et seda veetakse väga kaugelt," tõdes Hannes Prits. Praegu peaksid kohalikud tooma paekivi kas Maardust või Narvast. Mõlemad on väga kaugel ja transpordikulud kivi puhul kõrged. Kohapealne tootmine looks arendajale südamelähedasse piirkonda töökohti ja tegevust ning muudaks ehitusmaterjali siin kandis kättesaadavamaks. Ka nende endi Tulivee kompleksile.
Lüganuse piirkonnas asuv kivi on aga väärt ehitusmaterjal, mida on kasutatud läbi ajaloo. "Sellest on tehtud näiteks Purtse kindluselamu, samuti Lüganuse ringhoone," tõi ta näiteks.
Kohti, kus piirkonnas saaks paekivi kaevandada, liiga palju pole. Hea kvaliteediga paekivis ei ole mikromõrasid, mis tekivad sinna lõhkamisega. Arvestades piirkonna põlevkivikaevandamise ajalugu, on lõhkamisest puutumata alad ainult põhjaranniku lähedal.
Kas ja kui palju võiks karjäär piirkonda töökohti luua, sõltub sellest, kas luba kaevandamiseks saadakse ning kas kohapeal ainult murtakse kivi või suudetakse seda ka väärindada. Juhul kui kohapealsest kivist suudetaks teha paekiviplaate ning muid ehitus- ja viimistlusmaterjale, võiks see tähendada rohkem kui kümne töökoha loomist, samal ajal kui väike, vähem kui 5 hektarile mahtuv karjäär annab vaid üksikud töökohad.
Astuvad hirmudele vastu
Prits tunnistab, et on kursis küla aastatetaguse vastuseisuga, kuid leiab, et toona jäid paljud küsimused kommunikatsiooni taha.
"Inimestel oli kolm peamist hirmu: müra, tolm ja vee kadumine," loetles ta. Kuna kohapeal ei valmistata killustikku või tehakse seda maksimaalselt paar päeva aastas, et paekivijääke ära kasutada, ei tohiks müra- ja tolmuküsimus väga teravalt päevakorrale kerkida. Pealegi on arendaja valmis investeerima selleks, et need probleemid küla ei segaks. Samuti ei tohiks vesi ja selle kadumine suureks mureküsimuseks olla, sest arendaja hinnangul on piirkond pigem hädas liigveega kui vee puudumisega.
Lubjakivikarjääri ei saa kindlasti võrrelda põlevkivikarjääridega, mis on sügavad. "Kui põlevkivikiht algab alles 20 meetri juures, siis paekivi peal on kohati pinnast ainult mõnikümmend sentimeetrit. Tegemist pole õigupoolest mitte karjääri, vaid väikese paemurruga.
"Me oleme valmis oma plaane inimestele igati selgitama ja loodame, et see, et oleme kohalikud inimesed, on abiks. Inimesed saavad meil nööbist kinni võtta ja asju uurida," kinnitas ta valmisolekut inimestega kohtuda.
Lubavad uut sõda
Eelmise karjääriloomise ajal loodud mittetulundusühing Lüganuse Tagaküla, mis on vahepeal varjusurmas olnud, on valmis taas karjääri vastu välja astuma. "Kui vaja, läheme uuesti barrikaadidele. Kutsume kohale meedia, kogume allkirju, teeme protestiaktsioone," lubas MTÜ juhatuse liige Ants Nurk.
Seltsi liikmed ja külaelanikud kogunevad sellel neljapäeval, et olukorda arutada, ning juba laupäeval püütakse arendajaga kokku saada. Kindlasti tahavad nad kahe nädala jooksul esitada keskkonnaametile oma seisukohad.
Nurga sõnul on probleemid, mis puudutasid müra, tolmu ja vett, ka nüüd uuesti päevakorral. "Veesooned tulevad lääne poolt ja kui need rikutakse, oleme heast veest ilma. Meie ei luba neil oma vett rikkuma tulla," kinnitas ta.
Ka Lüganuse vald esitab kaevandamise loa kohta kindlasti oma arvamuse. "Oleme selleks palunud ajapikendust, sest teema peab läbima volikogu komisjonid ja me peame oma seisukohti korralikult põhjendama," ütles Lüganuse vallavanem Viktor Rauam, kelle sõnul ei minda kindlasti üle ka inimeste seisukohtadest ja soovidest.
"Siinsed inimesed on kaevandamisega palju kokku puutunud ja see on siinset elukeskkonda oluliselt mõjutanud. Muidugi on inimestel selle kohta oma arvamus. Kes ikka oma koduõue karjääri sooviks," tõdes vallavanem, et mõistab inimeste muret ja on omalt poolt valmis osapooli aruteludeks kokku tooma.