Korteriomanikelt nõutakse tondilossiks muutunud maja ohutuks muutmist

Mahajäetud Vahtra tänava majas asuvate korterite omanikelt nõutakse akna- ja ukseavade sulgemist, et võõrad sinna kolama ei pääseks. Foto: Peeter Lilleväli

Möödunud talvel Kohtla-Järvel kütteta jäetud ja tondilossiks muutunud Vahtra tänava 23. maja korteriomanikud said linnavalitsuselt ettekirjutuse, milles neilt nõutakse tühjalt seisva maja ohutuks muutmist. Vastasel korral ähvardab neid 10 000 euro suurune trahv.

"See on lihtsalt mõnitamine!" on endine majaelanik, pensionär Niina linnavalitsuselt saadud kirja üle nördinud. "Ma ei olnud kütte eest võlgu, mind aga õigupoolest aeti majast minema, jättes mind kütteta. Ning selle asemel et elukohakaotus kompenseerida − vana korteri asemele tuli ju uus muretseda −, nõutakse nüüd meilt, et me kannaksime hoolt tühjalt seisva maja ohutuse eest. Kas mina pean oma pensionist sealsed sissepääsud ja aknaavad sulgema ning maja taraga ümbritsema, et keegi sinna kolama ei pääseks? Annan oma korteri kiiremas korras riigile üle."

Ent endine majahaldur Jelena Aleksejeva, kes − nagu mitmed teisedki korteriomanikud − oma korteri juba möödunud aastal riigile üle andis, tõdes, et seda pole sugugi lihtne teha: notarid ei võta dokumente vormistada, kui omanikul võlgu on.

"Võlgnike tõttu jäi maja kütteta ning on selge, et nad ei hakka ka seda ettekirjutust täitma," märkis ta. "Kordub sama lugu, mis Kalevi 33 asuva tühja ühiselamuga, millega omanikud üle kümne aasta ei tegelnud."

Et ajalugu ei korduks

Abilinnapea Vitali Borodin ütles, et Vahtra 23. majaga selline asi enam juhtuda ei tohi.

"Tõepoolest, lugu Kalevi 33 asuva endise ühiselamuga venis pikalt ning linnal tuli rakendada terve hulk meetmeid, et selle maja saatus lõpuks oma kätesse saada," märkis ta. "Vahtra 23. maja kuulub korteriomanikele ning nad peavad oma kinnisvara saatuse ise lahendama. Kui nad selle maha on jätnud, siis see ei tähenda veel, et nad midagi tegema ei pea."

Linn kui järelevalveorgan sai päästeametilt Vahtra 23. maja kohta ettekirjutuse. Selles majas on olnud juba mitu põlengut, hoone kujutab endast ohtu ning linlased ei taha sellise naabrusega leppida. "Ja kui sinna mõni laps ronib ja temaga seal midagi juhtub, siis küsitakse kohe, miks linn sellega midagi ette ei võtnud," sõnas Borodin. "Ning et seda objekti mitte käest lasta, nõuamegi me omanikelt meetmete rakendamist − muu hulgas peab tegutsema ka Riigi Kinnisvara, kes on mitme selles majas asuva korteri omanik."

Mitu võimalust 

Linn on andnud korteriomanikele aega selle aasta augustini ning kui nad selle aja jooksul midagi ette ei võta, siis ähvardab neid solidaarselt tasumisele kuuluv trahv − 10 000 eurot −, st see summa jagatakse kõikide kinnisvaraomanike vahel ära.

Vitali Borodini sõnul on probleemi lahendamiseks kolm võimalust. Esiteks täita ettekirjutus ning sulgeda kõik majja viivad sissepääsud ja aknaavad. Teiseks võib oma kinnisvara maha müüa, ehkki Borodin tunnistas, see variant on vähe tõenäoline.

Kolmas võimalus on loobuda oma kinnisvarast riigi kasuks ning siis on juba riik kohustatud võtma tarvitusele ennetavad meetmed, et tühjalt seisev maja ümbritsevaid inimesi ei ohustaks.

"Linnavalitsuse õigusnõunik Vadim Vilde on valmis selles küsimuses tasuta nõu andma," märkis Borodin, rõhutades, et tunneb sellisesse olukorda sattunud korteriomanikele siiralt kaasa. Ent ta lisas, et ehkki keegi ei taha korteriomanikke karistada, on linnaelanike turvalisus ja üldise terve õhkkonna säilitamine linnas siiski kõige tähtsam.