Hais Kohtla-Järvel ei taandu

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks tugevama haisuga kohti on Kohtla-Järvel jäähalli ümbrus − gaasilõhn tekitab mõnel õhtul lausa peavalu või iiveldust.
Üks tugevama haisuga kohti on Kohtla-Järvel jäähalli ümbrus − gaasilõhn tekitab mõnel õhtul lausa peavalu või iiveldust. Foto: Peeter Lilleväli

Detsembri keskel Kohtla-Järve Järve linnaosa lämmatama hakanud haisulaine pole tänini taandunud; keskkonnainspektsioon on algatanud ühe ettevõtte suhtes väärteomenetluse. 

"Varem oli meil teistmoodi hais, olime sellega juba harjunud. Detsembris tekkis gaasihais ja see pole siiamaani kadunud: mõni päev haiseb rohkem, mõni päev vähem. Täna hommikul kodust välja minnes tundsin seda juba trepikojas. Kõige tugevam on hais jäähalli juures: käin seal õhtuti treeningul ja harva juhtub, et haisu ei ole.  Kellel paneb see pea valutama, kellel tekitab iiveldust," rääkis Kohtla-Järvel elav Svetlana.

"Kui terve päeva kodus olen, siis ei pane enam eriti tähelegi, aga kui kas või paariks tunniks linnast välja sõidan, siis tagasi jõudes on hais ikka päris hirmus," rääkis kohtlajärvelane Marju.

Kohtla-Järve linnapeaabi Ülle Lepassaar ütles, et haisu üle kurtmas pole tema juures keegi käinud, aga ise tunneb ta seda alatihti. Ja see on tõepoolest teistsugune kui varem Järve linnaosas levinud keemiahais.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Kersti Juuse juures käis eile haisukaebusega üks linnaelanik, veel üks käis ajal, mil Juuset ennast majas polnud.

"Saame neile ainult soovitada helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313," ütles Juuse. "Suhtleme keskkonnainspektsiooniga päris tihedalt, jälgime õhuseireandmeid − ega me midagi rohkemat teha saagi."

Keskkonnaministeeriumi poole pole linnavalitsus pöördunud. Juuse nõustus, et seda võiks ehk teha küll − tuletamaks ministeeriumile meelde, et haisu ei võeta siin ikka veel elukeskkonna loomuliku osana.

Portlif Grupis väävelvesinikku üle normi

Detsembri viimastel päevadel hakkasid keskkonnainspektorid Kohtla-Järvel levinud haisu põhjustajana kahtlustama ohtlike jäätmete utiliseerimisega tegelevat OÜd Portlif Grupp.

"Keskkonnainspektsiooni tellimusel viis Eesti keskkonnauuringute keskuse Virumaa osakond 29. detsembril ettevõtte territooriumil läbi mõõtmised ja nüüd saadud laboritulemused näitasid väävelvesiniku puhul normide ületamist, mis põhjustaski tõenäoliselt ümbruskonnas ebameeldivat lõhna. Mõõtmiste käigus tuvastati ka selliseid aineid, mis ettevõtte keskkonnaloas ei kajastu," rääks inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Keskkonnainspektsioon alustas Portlif Grupi suhtes väärteomenetlust välisõhu nõuete rikkumise asjus.

"Sellest ei saa teha ühest järeldust, et kõigis Kohtla-Järve haisujuhtumites on süüdi Portlif Grupp. Linnas on kümmekond ettevõtet, mis võivad oma tegevusega mõjutada piirkonna välisõhu kvaliteeti, ja enamasti on tegu koosmõjuga, mille puhul lõhnad summeeruvad ja mille puhul rikkumist ei ole või ei ole seda võimalik tuvastada. Lisaks veel ebasoodne ilmastik, mis probleemi tihtipeale võimendab," täpsustas Tuul.

OÜ Portlif Grupp juhatuse esimees Vadim Mamai  ütles, et keskkonnainspektsioon viis mõõtmised läbi ajal, kui Portlifi tehnoloogilised liinid ei töötanud − aastavahetuse perioodil hoiti käigus ainult katlamaja.

"Tehtud mõõtmised tõendavad, et ettevõte on taotlusmaterjalide täiendused koostanud korrektselt: senises loas ja täiendatud taotlusmaterjalides mõõdetud kontsentratsioonide alusel ettevõtte töötamisel tekkida võivad saasteainete heitkogused jäävad alla 1 kg aastas, st neid ei ole vaja välisõhu saasteloas ega ka taotlusmaterjalides kajastada," rääkis ta. "Keskkonnainspektsioon teavitas meid algatatud väärteomenetlusest ja saatis ka mõõtmisprotokollid; nendega tutvumise järel ei ole võimalik järeldada, et OÜ Portlif tegevus põhjustas lõhnahäiringu. Oleme koostamas keskkonnainspektsioonile detailsemat vastust."

Edasine sõltub uuringust

Päästeametile on sel aastal tehtud Kohtla-Järvel kaheksa gaasilõhnaga seotud väljakutset, mille puhul leket ei leitud.

"Sisult oli erinevaid väljakutseid: nii õues leviva kui korteris tuntava lõhna tõttu," ütles päästeameti pressiesindaja Mari Rebane.

Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile on tänavu Kohtla-Järve haisu pärast helistatud 15 korda, neist üheksa kõnet tehti eile. Linna seirejaam eile mingit ületamist ei näidanud.

"Suurem osa tööstusettevõtetest jääb Kohtla-Järve kesklinna suhtes lääne ja edela suunda, mistõttu edela- või läänetuule korral kanduvad saasteallikate heitmed linna kohale. Kuna õhus eri ettevõtete poolt atmosfääri suunatud saasteained segunevad, siis on ainult pidevseire ja tuule suuna põhjal väga raske tuvastada täpset õhu saastetaseme kõrgenemise või lõhnahäiringu tekkimise põhjustajat," rääkis keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger.

Lähinädalatel avalikustatakse keskkonnainspektsiooni tellimusel keskkonnauuringute keskuses valminud Kohtla-Järve Järve linnaosa õhu-uuring.

"Alles pärast seda saame rääkida uuringu tulemustest, järeldustest ning ka edaspidistest plaanidest," ütles Koger.

Ida-Virumaa uuenenud ja nüüdsest rohkem õhuseirele keskendunud keskkonnalabori kohta ütles ta, et mõõtevõimekus on labori näol küll olemas, kuid vajadus labori teenuse tellimiseks sõltub igast üksikjuhtumist.

Õhukvaliteedi olukorda ja selle muutusi linnas tervikuna iseloomustab tema sõnul hästi Kalevi tänava riiklik õhuseirejaam.

Paraku pole viimasest seni ühegi haisuallika tuvastamisel abi olnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles