Aastapalk vallajuhtidele tõmbas haldusreformi käima?

Enamikul mullu Kohtla-Järvel võidutuld vastu võtnud omavalitsusjuhtidest on lootust saada pärast sügisesi valimisi ka aastapalgasuurune hüvitis. Nii pikka rida, kus 20 Ida-Viru omavalitsuse juhid võtavad vastu võidutuld, saab näha veel vaid ühel korral − sel aastal 23. juunil. Ülejärgmise aasta võidupühal on kõigi eelduste järgi rivis vaid 6-7 Ida-Viru omavalitsuse esindajad. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaa omavalitsusjuhid on eri meelt küsimuses, kas riigi poolt vallavanematele, linnapeadele ja volikogu esimeestele lubatud aastapalgasuurune hüvitis oli omavalitsuste ühinemisel liikumapanevaks jõuks või mitte. 

Vaivara vallavanem ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid on kindlalt veendunud, et omavalitsusjuhtidele lubatud aastapalk osutus põhiliseks haldusreformi liikuma pannud jõuks.

Raha sai määravaks 

"Raha ongi see, mis sai määravaks. Toimisid kaks asja: ahnus ja hirm. Ahnus saada raha ja hirm sellest ilma jääda," ütles ta, leides, et just tänu priskele hüvitisele sündisid nüüd lühikese aja jooksul ühinemisotsused, milles varem paljude aastate jooksul ei suudetud kokku leppida.

Luhalaiu enda põhipalk on 2300 eurot. See tähendab, et vabatahtliku ühinemise korral oleks tal põhjust loota riigilt, juhul kui ta ei saa ühineva omavalitsuse juhiks, hüvitist suurusjärgus 27 600 eurot. Sundliitmise korral saaks ta arvestada kuue kuu tasu ehk 13 800 euroga.

Vaivara vald  kuulus nende väheste omavalitsuste hulka, kes vaidlustasid valdade ühendamise riigikohtus, kuid samal ajal tehti ettevalmistusi vabatahtlikuks ühinemiseks Narva-Jõesuu linnaga. Kuna nad kahekesi aga tulevastele omavalitsustele kehtestatud miinimummäära − 5000 elanikku − kokku ei saanud, ootab neid ilmselt ees sundliitmine. Luhalaid ütles, et seda polegi ta täpselt veel aru saanud, kas talle terendab kuue või 12 kuupalga suurune hüvitis.

Raha ei lugenud

Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar, kelle hüvitis peaks Ida-Viru omavalitsusjuhtidest kujunema kõige suuremaks − 28 152 eurot −, leidis aga samas, et selline präänik ei ole ühinemisprotsessile olulist mõju avaldanud.  "Mäetaguse volikogus tuli see ühinemisotsus üsna napilt," märkis ta, leides, et peale jäid siiski sisulised argumendid, aga mitte see, kas vallavanem ja volikogu esimees saavad riigilt suure hüvitise või mitte.

Illuka volikogu, kes tõrjus kõik ühinemiskatsed ning keda ootab kõigi eelduste järgi ees sundliitmine, lõikas sellise otsusega praeguse vallavanema Oleg Kuznetsovi tulevasest hüvitissummast maha ligemale 12 000 eurot. Vabatahtliku ühinemise korral võinuks ta arvestada 24 000 euro suuruse brutosummaga,  nüüd tuleb see poole väiksem.

Kannatajaks on ka volikogu esimees Paul Kesküla, kelle isiklik rahaline kaotus on siiski väiksem − ligikaudu 3000 eurot, kuna tema praegune ühe kuu hüvitis on 520 eurot.

Kesküla usub samuti, et see rahapakk, mida valitsus lubab, ühinemisotsuste tegemist või mittetegemist ei mõjutanud. "Pigem on see meeldiv boonusraha inimestele, kes on kogu selle haldusreformi jamaga saanud üksjagu palju halle karvu ja kulutanud oma närvirakke," arvas ta.

Poleemikat jätkub

Samas möönis ta, et omavalitsusjuhtidele lubatud  suur hüvitis võib osas omavalitsustes saada lisapinge allikaks. "Ega selline käitumine valitsuse poolt väga ilus ole," leidis ta.

Omavalitsusjuhtide nii-öelda äraostmine tavalisest suurema lahkumishüvitisega on Eestis tekitanud üksjagu poleemikat. Näiteks Saaremaa Pihtla vallavanem Jüri Saar ei pea õigeks, et hüvitist makstakse ka neile omavalitsusjuhtidele, kes saavad tööd loodava ühendvalla omavalitsussüsteemis. Saare hinnangul riivab see paljude inimeste õiglustunnet, kirjutas ajaleht Saarte Hääl.

Veikko Luhalaid pidas vähetõenäoliseks, et keegi omavalitsusjuhtidest pakutud kingitusest loobuks või heategevuseks annetaks. "Eks see ole igaühe isiklik küsimus," märkis ta, lisades, et samasugust praktikat on kasutanud ka teised haldusreformi teinud riigid.

Luhalaid ise on huvitatud ka pärast haldusreformi omavalitsuses töötamisest. "Iseasi, kas mind valla etteotsa valitakse. Omavalitsusjuhtide kohti jääb mitu korda vähemaks. Ent valla- ja linnavalitsustes vajatakse hea kogemusega asjatundjaid mitmesugustes ametites ja nendest võib ka pärast ühinemisi pigem puudu tulla," arvas ta.

Kui suureks omavalitsusjuhtide hüvitised täpselt kujunevad ja kes neid saavad, selgub pärast seda, kui 15. oktoobril toimuvate valimiste järel valitakse ühinenud omavalitsuste volikogud ning valla- ja linnavalitsused.