Narva-Jõesuus vaadatakse ikka Narva poole

Narva-Jõesuu ja Vaivara volikogu juhid olid Ida-Virumaal esimesed, kes ühinemislepingule alla kirjutasid; kõik linlased pole selle liiduga aga sugugi päri. Foto: Ilja Smirnov

Vaivara vallaga ühinemisele vastu seisnud Narva-Jõesuu linnavolikogu saadikud ning linnaelanike algatusgrupp paluvad peaminister Jüri Rataselt erapooletut seisukohta linna liitmisele ühe või teise naaberomavalitsusega. 

Pöördumises viidatakse Narva linnavolikogu mullukevadisele ettepanekule alustada Narva-Jõesuuga ühinemisläbirääkimisi, mille viimane tagasi lükkas; Narvaga ühinemist pooldava 400 narvajõesuulase allkirjale; rahvaküsitlusele, kus enamik osalenuist oli Vaivara vallaga ühinemise vastu. Märgitakse sedagi, et linnavolikogus otsustati Vaivaraga liitumine kõigest ühe enamhäälega.

Pöördumises öeldakse, et kuigi Narva-Jõesuu ja Vaivara elanike arv ei küüni seaduses nõutava tasemeni, ei pidanud haldusreformi Põhja-Eesti regionaalse komisjoni esimees, rahandusministeeriumi asekantsler Kaia Sarnet seda esiletoomist väärivaks − erinevalt Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla liidust, mille kriteeriumile mittevastavust ta korduvalt ära märkis. Pakutakse ka põhjust: Vaivara ja Narva-Jõesuu vabatahtlikul liitumisel Narva või Sillamäega oleks riigil tulnud ühinemistoetusena väga suur summa välja käia. Ettepaneku liita Vaivara ja Narva-Jõesuuga Sillamäe linn tegi komisjon alles siis, kui vabatahtliku liitumise tähtaeg on möödas, mis tähendab, et ühinemistoetust tuleb maksta palju vähem.

"Ma ei näe, et riik oleks tahtnud selle pealt kokku hoida − viis tuhat elanikku on niikuinii poliitiline otsus, eksperdid peavad toimiva omavalitsusüksuse elanike alampiiriks 11 000 elanikku," kommenteeris regionaalse komisjoni liige, Ida-Viru maavanem Andres Noormägi.

Ühist piiri ei ole

Pöördumises viidatakse septembrikuisele rahvakoosolekule, kus osalenud Narva linnavõimu esindajad rääkisid, et neil kahel linnal on kilomeetri jagu ühist piiri. Nende väitel olevat tollane regionaalminister Arto Aas öelnud, et Narva ja Narva-Jõesuu ühinemisele polevat mingit takistust ning seadus ei sätesta nõutava ühise piiri pikkust. Takistuseks polevat seegi, kui kahe ühineda sooviva omavalitsuse vahele jääb kolmas.

Narva-Jõesuu endise linnapeana ei osanud Andres Noormägi täpselt öelda, kas väide Narva-Jõesuu ja Narva linna ühise piiri kohta vastab tõele või mitte: "Narva üks suvilarajoon on Narva-Jõesuu külje all tõesti, aga väidetavalt ei vastavat see piir seaduses antud tõlgendusele."

Vaivara ja Sillamäega pole midagi ühist

Pöördumises rõhutatakse, et Vaivarat ja Narva-Jõesuud pole kunagi miski omavahel sidunud, küll aga on Narva-Jõesuul palju ühist Narvaga − alates ajaloost ja lõpetades infrastruktuuriga. Neid kahte linna lahutab kõigest kümme kilomeetrit ja bussiühendus on hea. Vaivarast Narva-Jõesuusse sõitmiseks tuleb seevastu arvestada kolme bussiga − Vaivara - Sillamäe, Sillamäe - Narva ja Narva - Narva-Jõesuu − ning 45 kilomeetriga.

Regionaalse komisjoni soovitust liita Vaivara ja Narva-Jõesuu Sillamäe linnaga pöördumise autorid ei toeta: "See sobib ilmselt Vaivarale, aga mitte Narva-Jõesuule. Kahe linna vahe on 25 kilomeetrit, aga buss käib Narva kaudu, mis teeb juba 45 kilomeetrit. Ka pole meil Sillamäega mitte midagi ühist."

Tagasi ei pööra

"Narva-Jõesuu volikogu tegi otsuse liituda Vaivara vallaga ja nüüd on vabatahtliku liitumise aeg läbi," ei mõista Andres Noormägi selle pöördumise mõtet.

Narva-Jõesuu ja Narva liitumine pole tema sõnul regionaalses komisjonis kordagi jutuks olnud. "Ka viimatisel istungil, kui võimalikku sundliitmist arutasime, ei mainitud Narvat. Ilmselt on küsimus Narva suuruses ja kindlasti arvestati ka Vaivara valla seisukohta − nemad on kindlalt Narvaga ühinemise vastu."

Noormägi ütles, et seesuguseid kirju tuleb praegu valitsusele tervest Eestist, aga omavalitsused on oma otsused teinud ja protsessi enam tagasi ei pööra.