Vanad gaasitorud toovad päästjatele lisatööd
17. veebruar 2017, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta jooksul on päästjad käinud 32 väljakutsel otsimas gaasileket, mille põhjuseks on tihti nõukogudeaegsed ja amortiseerunud torustikud.
Viimase nädala jooksul on käinud päästjad Kohtla-Järvel ja Jõhvis otsimas gaasilekkeid 12 ja tänavuse aasta jooksul kokku 32 korda.
Suur koormus
Väljakutsed, kus päästjad teevad õigupoolest sedasama, mida saaks teha iga inimene, tõstavad ameti koormust. "Me läheme kohale, keerame kinni gaasikraani, avame aknad ja anname lekkest teada gaasiteenuse pakkujale," rääkis päästeameti ida päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Indrek Pung. Kuna selliste väljakutsete arv on järsult kasvanud, tähendab see, et ajal, kui päästeamet peaks olema valmis reageerima õnnetustele, käiakse otsimas lekkivaid torusid.
Seetõttu soovitabki Pung, et inimesed enne päästeametisse helistamist kontrolliksid, et gaasikraanid oleksid suletud, ruum tuulutatud ja spetsialistid välja kutsutud. "See ei tähenda muidugi, et kui olukord on kriitiline, koridor gaasihaisu täis ja plahvatamisoht suur, ei tohi päästjatele helistada," lisas ta.
Ehkki kindlasti on väljakutsete suure arvu taga see, et gaasiga on viimasel ajal olnud mitmeid hirmutavaid ja ka inimeste surmaga lõppenud õnnetusi, on väljakutsete suure hulga põhjuseks eelkõige amortiseerunud gaasiühendused. "Kui gaasiseadmeid ei ole õigel ajal ja regulaarselt hooldatud, siis vanemad torustikud ja seadmed võivad hakata lekkima," tõdes tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna juhataja Priit Poschlin.
Kontroll on kohustuslik
Gaasiseadme omanik peab tagama, et seadmeid ja ka torustikku õigel ajal hooldataks. Gaasiseadmeid hooldavad eripädevusega seadmetööde tegijad. Samuti peab jälgima, et ruumis, kus gaasiseade asub, oleks tagatud piisav ventilatsioon nii põlemisõhu jaoks kui ka lekkinud gaasi ärajuhtimiseks.
Korteris olevate gaasiseadeldiste korrasoleku eest vastutab inimene ise, kortereid varustav gaasitorustik on korteriomandiseaduse kohaselt omanike kaasomandis ja selle ohutuse eest vastutatavad kõik korteriomanikud. Valdajaks on korteriühistu, kes vastutab eluhoone trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest.
"Kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides asuvale gaasipaigaldisele, mis on üle 15 aasta vana, tuleb teha korraline audit ning seda korrata hiljemalt iga 4 aasta järel. Gaasipaigaldistega seotud suitsugaaside lõõre peab puhastama üks kord aastas pädev korstnapühkija," koputas Poschlin inimestele südametunnistusele ja tuletas meelde seadusega pandud kohustusi.
Neid, kes gaasipaigaldamise auditit teha tohivad, on Eestis praegu kaks: OÜ Inspecta Estonia ja OÜ Tehnoaudit.
Vingugaasiandur aitab
Maagaas, mis torudest lekkima kipub, on lõhnastatud just selleks, et leket oleks võimalik kiiresti avastada. "Lõhnastatud maagaasi sissehingamine väiksemates kontsentratsioonides fataalselt ei lõpe, kuid kindla kontsentratsiooni juures tekib plahvatusoht," ütles Poschlin.
Kõige suuremad gaasiõnnetused on olnud Eestis aga seotud vingugaasiga, mis tekib puuduliku põlemise käigus ning on lõhnatu ja värvusetu. Selle sissehingamine võib lõppeda mürgituse ja surmaga. "Meil on olnud õnnetusi, kus inimene läheb vanni, kuid gaasiboileri ventilatsioonisüsteemi rikke tagajärjel on imbunud ruumi vingugaasi. Selle vastu aitab vingugaasiandur," kutsus Indrek Pung inimesi enda ohutuse eest hoolt kandma.
Vajadust gaasi kasutavatesse korteritesse paigaldada vingugaasiandur rõhutas ka tehnilise järelevalve amet.