Ida-Viru palgatase jätkas kriisile vaatamata tõusu
/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
4. märts 2017, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlevkivitööstust ja ka mitmeid teisi Ida-Viru jaoks olulisi majandusharusid tabanud kriisidele vaatamata tõusis maakonna keskmine brutopalk statistikaameti andmetel eelmisel aastal 903 euroni, mis on 4,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi, ent jääb siiski märgatavalt alla Eesti palgakasvu tempole, mis oli 7,6 protsenti.
Brutopalga poolest esimest korda 900 euro piiri ületanud Ida-Virumaa asub võrdluses teiste maakondadega kümnendal kohal. Tagapool on vaid Hiiumaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Saaremaa ja Põlvamaa. Eesti keskmine brutopalk ulatus mullu 1146 euroni ja Harjumaal 1271 euroni.
Ida-Virumaa jäi mullu palgakasvu tempo poolest alla nii Eesti keskmisele kui ka enamikule maakondadele. Kui viimasel viiel aastal on Ida-Virumaa palgatase moodustanud Eesti keskmisest üle 80 protsendi, siis mullu vähenes see näitaja 78,8 protsendini.
Suured käärid
Ametiühingute keskliidu Ida-Viru osakonna juhataja Aleksandr Startsevi hinnangul on statistiline 903 eurot justkui enam-vähem rahuldav palk, kuid see on kujunenud päris suurtest palgakääridest. "Tean, et eriti Narvas on väga palju väikeettevõtetes töötavaid inimesi, kes saavad vaid alampalka. Samas on leiutatud skeeme, kuidas isegi sellest vähem maksta," ütles ta, märkides, et väga madalate palkade poolest on tuntud nii õmblusvabrikud kui ka teenindusettevõtted.
Startsevi sõnul on madala palgataseme põhjuseks asjaolu, et Ida-Virumaa on jätkuvalt kõige suurema tööpuudusega maakond. "Kuna vabu töökohti on vähe, siis ongi võimalik hoida palku madalatena," sõnas ta, lisades, et palgakasvu pidurdasid mullu mitmeid maakonna jaoks olulisi majandusharusid puudutanud kriisid.
Ida-Viru üldist palgataset tasakaalustavad elektrijaamad, kaevandused ja keemiatööstused, kus on ametis tuhandeid idavirulasi ning kus palgad ulatuvad ka Eesti keskmisest kõrgemale.
Energeetika ja mäetööstus kuuluvad statistikaameti andmetel viie kõige parema töötasuga valdkonna hulka. Elektrienergia tootmises küündis keskmine brutopalk mullu 1597 euroni, mäetööstuses 1361 euroni. Tähelepanuväärne, et kui energeetikute palgad kerkisid aastaga 4,4 protsenti, siis mäetööstuses oli kasv nullilähedane. Nõrga kasvu põhjuseks on põlevkivitööstust 2015. aasta lõpus tabanud kriis, mil tõmmati tootmist koomale ja millest hakati toibuma alles eelmise aasta teises pooles. 2016. aasta teises ja kolmandas kvartalis jäid palgad kaevandustes alla 2015. aastale, ent neljandas kvartalis tuli juba tänu suuremale töömahule 3,6protsendine tõus.
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles nädala alguses Põhjarannikule, et ettevõte kavandab osas gruppides tänavu palgamäärade tõstmist. Ametiühing üritab palgatõusu kirjutada sisse ka aprillist uuendatavasse kollektiivlepingusse, mille tingimuste üle käivad praegu läbirääkimised.
Tänavune kasv võib tulla suurem
Ka Ida-Virumaa kui terviku jaoks oli neljandas kvartalis palgakasv aasta keskmisest mõnevõrra suurem ja ulatus 6,7 protsendini, mis annab märku, et alanud aastal võib kujuneda palgakasv mullusest suuremaks.
Aleksandr Startsevi meelest siiski suurt hüpet oodata ei tasu. "Niikaua kui tööpuudus on maakonnas suur, ei saa ma olla optimist selles, et liigume Eesti keskmisele lähemale. Kahjuks on valitsuse reklaamitud meetmed tööpuuduse vähendamiseks avaldanud siiani väga nõrka mõju," leidis ta.
Samas möönas temagi, et keskmine brutopalk kasvab Ida-Virumaal ka käesoleval aastal. "Seda toetab juba ainuüksi alampalga tõus. Lisaks on meil päris palju neid, kes saavad palka riigi- või kohalikest eelarvetest, nagu näiteks kooli- või lasteaiaõpetajad. Nende palgad kasvavad pidevalt ja see avaldab kindlasti positiivset mõju ka maakonna keskmisele," ütles ta.
Sel sajandil on keskmine brutopalk tõusnud Ida-Virumaal kõigil aastatel peale 2009. aasta, mil kogu riigis oli majandussurutise aeg. 2002. aastaga võrreldes on brutopalk maakonnas tõusnud kolm korda.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Eestis tervikuna sel aastal oodata mõõduka palgakasvu jätkumist, mida peaks vedama majanduskasvu kiirenemine.