Ida-Viru vallad valmistuvad demaršiks

Kurbmängu algus. Kogu tohuvabohu sai alguse mullu 20. oktoobril, kui Jõhvi volikogu otsustas, et lahkub liitumisläbirääkimistelt seniste partneritega. Pildil Kohtla-Nõmme, Toila ja Kohtla vallajuhid arutamas pärast Jõhvi otsust oma edasisi plaane. Foto: Peeter Lilleväli

Mitte ükski kaheksast vallast pole nõus valitsuse otsusega liita Ida-Virumaa kaheksa põhja- ja lõunapoolset valda üheks omavalitsuseks ning selleks loodetakse elanikkonna aktiivsele toele taas korraldatavatel rahvahääletustel.

Kuna valitsus otsustas, et Toila ja Alutaguse valla senine töö ühinemise nimel tuleb visata prügikasti ning omavalitsuste vastuseisule vaatamata teha kaheksast vallast üks hiigelvald, paistab, et omavalitsused valmistavad ette korralikku protesti.

Kõik on vastu

Põhimõtteliselt on langetatud otsus, et kaheksa valda omavahel mingeid läbirääkimisi pidama ei hakka, vaid koostööd tehakse jätkuvalt nende vahel, kellega ühiselu kavandati: Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme  ning Mäetaguse, Iisaku, Alajõe ja Tudulinna.

Mäetaguse volikogu peab 30. märtsil istungi, kus tõenäoliselt otsustatakse, et Suur-Toilaga mingeid kõnelusi ei alustata ning ollakse valmis läbirääkimisteks Illukaga. Samasugune käitumine on kavas ka ülejäänud "lõunaosariikidel".

Ka Suur-Toila vallad on nüüdseks ühel meelel, et kaheksa valla liitmine ei ole neile vastuvõetav. Meelt on muutnud ka Toila volikogu esimees Roland Peets, kes algul ei pidanud seda halvaks plaaniks. "Tõenäoliselt võtavad volikogud eitava seisukoha, sest valitsuse seletuskirjas toodud põhjendused pole piisavad," ütles Peets.

Nüüd peavad omavalitsused seadusest tulenevalt tegema ka uued rahvaküsitlused − eelmised nullis ära valitsuse otsus kaheksa valla liitmise kohta.

Oodatakse aktiivset osalust

Kui vabatahtlikul ühinemisel oli paljudes valdades (välja arvatud Mäetagusel ja Illukal) rahvaküsitlusest osavõtt loid, siis nüüd ootavad vallad aktiivsemat osalemist, sest see oleks lisaargument valitsuse plaani vastu, kui rahvas näitab ühtset vastumeelsust. Lõunaregiooni valdades toimub küsitlus 9. ja 10. aprillil. "Me loodame suurt osalust, et välja tuleks 60-70 protsenti elanikest, kes ütleks oma sõna," ütles Iisaku volikogu esimees Priit Palmet.

Kohtla-Nõmmel oli sel nädalal prooviküsitlus juba ära, kui teisipäevasel rahvakoosolekul osalenud umbes 30 vallaelanikust hääletasid peaaegu kõik hiigelvalla vastu ja vaid kaks jäid erapooletuks.

"Usun, et see ongi läbilõige rahva arvamusest. Enamikule on see täiesti arusaamatu asi. Inimesed pelgavad, et kuhu siis keskus tuleb. Kui see tulebki näiteks Iisakusse, siis kas see on mõistlik, et inimene peab maha sõitma 50 kilomeetrit, et ühte allkirja anda," sõnas Kohtla-Nõmme volikogu esimees Tarmo Kütt. Temagi loodab inimeste aktiivsusele oma elukoha huvide eest seismisel. "See on koht, kus saame näidata oma meelsust sellise valitsuse teerullimeetodi vastu. Seekord pole enam tegu formaalsusega," lisas ta.

Kingsep: rahva ees on piinlik

Mäetagusegi ootab rahva aktiivset osavõttu küsitlusest. "Kuigi rahva ees on natuke piinlik, sest ühel korral me juba küsisime tema arvamust ning rahvas oli siis päris aktiivne, loodan, et inimesed tulevad välja," sõnas Mäetaguse volikogu esimees Veljo Kingsep.

Kõige keerulisem on seisukohta võtta Illukal, kes ei taha ühineda kellegagi, kuid saades aru, et seda varianti neile ei pakuta, peab kõige kehvemaks Suur-Alutaguse valda. "Praeguse seisuga sõdime lõpuni selle valitsuse ettepaneku vastu ja tundub ka, et kohtusse tuleb igal juhul minna," ütles Illuka volikogu esimees Paul Kesküla, kes siiski ootab suuremat selgust järgmise nädala algul, kui koguneb Illuka volikogu. "Tahan küsida volikogult suunist, kumma poolega (kas lõuna- või põhjavaldadega − E.K.) suuremat koostööd teha.  Eks naabrid samuti ootavad seisukohavõttu," sõnas ta. Ka Illuka kavatseb oma elanikke kutsuda küsitluse päeval aktiivsusele. "See annab meile alust edasi võidelda."

Kui valdadest on kõlanud seisukohti, et ilmselt läheb kohapealsele vastuseisule vaatamata nii, nagu valitsus soovib, pole Iisaku vallavolikogu juht Priit Palmet nii pessimistlik. "Me väga loodame, et valitsus muudab meelt. Ma ei usu, et nad tahavad siia eestikeelsesse ja -meelsesse piirkonda tuhandeid riigiga rahulolematuid inimesi. Sest kui see (valitsuse plaan − E.K.) peaks nii minema, oleks solvumine riigi peale ääretult suur," sõnas ta.