Alutaguse hiigelvald sai otsustava “ei”

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisaku hääletuspunkti tuldi eile nii ühe- kui mitmekaupa.
Iisaku hääletuspunkti tuldi eile nii ühe- kui mitmekaupa. Foto: Peeter Lilleväli

Esmaspäeval oli Ida-Virumaa lõunaregiooni valdades haldusreformi rahvahääletuse teine päev − rahvas ütles välja oma arvamuse vabariigi valitsuse ettepaneku kohta sundliita kaheksa valda hiiglaslikuks Alutaguse vallaks.

Paar nädalat tagasi hakkasid peamiselt Iisaku, aga ka Alajõe, Mäetaguse ja Tudulinna vahel ringi sõitma autod, mille tagaaknalt võis lugeda üleskutset "Hääleta Alutaguse valla poolt ja Kohtla-Järve rajooni vastu".

Veel rohkem oli liikumas autosid, mille küljeaknal olev kleebis kutsus üles hääletama Alutaguse valla saatuse üle.

Kumbki üleskutse polnud vallavõimude peas sündinud, vaid kohalike ettevõtjate algatus.

"Ettevõtjad ongi ärksamad inimesed," võtab Ivo Väljaots algatamise omaks. "Paljud inimesed ei olnud üldse kursis, mis hääletus see nüüd jälle tuleb − oli vaja neid natuke raputada."

Kokkuhoidu ei paista kusagilt

Autolammutuskojas rehvidega ametis olev noorepoolne meesterahvas ütleb, et hääletas suure valla vastu: "Mõttetu on nii kaugele ulatuvat valda teha. Keskus jääks siis ju linna ja pärast peaksime hakkama Kohtla-Järve võlgu maksma."

Üleskutse Kohtla-Järve rajooni vastu hääletada on, paistab, viljakale pinnasele langenud.  See, et Kohtla-Järvet praegu veel liidetavate seas ei ole, polevat mingi näitaja − valitsuse senine suhtumine on inimesed edasise suhtes väga umbusklikuks muutnud.

Atsalama mees Arvo Rebban − tema autol parasjagu  rehvi  vahetataksegi − on sõnakam: "Ühe valla inimesed tunnevad enam-vähem üksteist, aga kui vald nii suureks aetakse ja näiteks mingit projekti on vaja teha, siis ega teises otsas teata, mis seisus siinkandis asi on. Ega see mingit kokkuhoidu ka anna; räägitakse, et kohapeale jäävad esindajad − neid esindajaid tekib lõpuks nii palju, et ametnikke vähemaks ei jäägi."

Rebbanil on ettevõtjana vallavalitsusse päris tihti asja. Ütleb, et telefoni teel saaks ju ka, aga kui silmast silma rääkida, saavad asjad hoopis kiiremini tehtud.

Miks meid alati sunnitakse?

Astume ligi Iisaku ostukeskuse poole suunduvale  vanaprouale, kes ei mõista, miks peaks üks vald nii suur olema.

"Miks meid alati sunnitakse: sunniti Siberisse, sunniti kolhoosi, nüüd sunnitakse suurde valda…"

Ostukeskuse Meie toidupoe müüja Merit ütleb, et elab küll Iisakus, aga hääletada ei saa, sest pole seal sissekirjutust.  Oma arvamus on tal küll: "Pigem ütleksin "ei"; oleme harjunud, et meil on väike kogukond, ja see on ka oluline, et vallavalitsus kohapeal on."

Iisaku rahvamaja juhataja Merle Pikhof ütles samuti "ei":  "Meil on siin korralik identiteeditunne. Juba nelja valla liitumisega võtaksid teised meil seda kõvasti väiksemaks, aga selle liitumisega me leppisime. Kui mereäärsed vallad ka juurde pandaks, ei oleks meil enam ühist tervikut. Ja kui kaugemale mõelda, et meid Kohtla-Järvega kokku pannakse…"

Ei tule õnne õuele

"Ei taha seda suurt − hakkame jälle oooblasteid tegema või?"  venitavad  poeskäigu järel jutustama jäänud Elvi ja Hilja oblastid hea mitu o-d pikaks.  "Me olime nõus nelja vallaga, noh, Illuka võiks ka veel juures olla. Suurt ei taha keegi. "

Juhan Voist toetab end käekõrval lükatud jalgratta najale ja ütleb, et hääletas vastu.

"Kui me sellele plaanile vastu ei hakka, liidetakse pärast midagi veel juurde − Kohtla-Järve või Jõhvi. Ja siis muutub valla rahvuslik koosseis juba väga palju. Alajõel ja Illukal on ka palju vene rahvusest inimesi, aga need on valdavalt põliselanikud ja nende suhtumine on hoopis teine kui linnainimestel."

Voist pelgab, et kui kaheksa valda kokku panna, muutub hiidvalla asjaajamine hoomamatuks.

"Ei tule selle liitmisega meile õnne õuele. Ei tule ka nelja-viie valla liitmisega, aga kaheksa liitmine on lausa õnnetus."

Kauaaegne Iisaku elanik Jaak ütleb, et tema "ei" on põhimõtteline "ei" kogu riigi poliitika suhtes ning et riik alustas haldusreformi täiesti valest otsast.

"Riigireformi peaks alustama presidendipaleest," väidab  ta. "Järgmisena tuleks ette võtta valitsus ja riigikogu. Kui iga valimisega tuleb kaks ministrit juurde, miks siis allpool peab püksirihma pingutama? Selle haldusreformiga tullakse kallale kõige nõrgematele − see ei ole aus."

Alutaguse nimi kaaperdati

Iisaku vallamajas asuvas hääletuspunktis pole hetkel ühtegi inimest − kui laua taga istuvad komisjoniliikmed välja arvata.

"Üsna aktiivselt on hääletamas käidud, kui eelmise küsitlusega võrrelda," tõdevad Hille Väljaotsa ja Helen Allika.

Väljaotsa märgib, et hääletuse küsimus on pisut pikk − no sellesse peavad ära mahtuma ju kõigi kaheksa valla nimed − ja kõik inimesed ei saa sellest hästi aru. Neile tuleb siis asja seletada.

"Valitsus oma ettepanekus ju kaaperdas meilt Alutaguse valla nime," ütleb  ta nördinult.

Helen Allika märgib, et sel korral on noorte osakaal hääletajate seas üllatavalt suur. Ehkki mõnigi vanematega niisama kaasa tulnud noor on alles kohapeal avastanud, et tema nimi on kah nimekirjas.

"16aastased saavad ju ka juba hääletada, aga kõik seda ilmselt ei tea," arvab ta.

Kuidas ei tea? Lähme uurime koolist järele!

"Meil oli eelmisel nädalal 9. - 12. klassi õpilaste kohtumine vallavanemaga, kus räägiti nii nelja kui kaheksa valla liitumisest. Vallavanem pani kõigile südamele, et nad hääletama läheksid," pole Iisaku gümnaasiumi direktor Anneli Bogens noorte teadmatuse jutuga sugugi päri.

Hääletuse aega lühendati

Anneli Bogens elab ise hoopis Illuka vallas. Nagu ka õpetaja Maris Palgi, kes parasjagu direktori kabinetis juhtub olema. Illukal on samuti rahvaküsitlus, kus mõlemad osalesid ja mõlemad ka "ei" ütlesid.

"Nii suur piirkond ei ole logistiliselt hoomatav ja seal ei teki oma valla tunnet," põhjendavad nad. "Iisaku ja Mäetagusega ühineme hea meelega, seda piirkonda oleks ka turismi mõttes hea müüa."

Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla uurib Kurtna raamatukogus hääletajate nimekirju ja tõdeb, et rahvas on üsna aktiivselt osalenud.

"Oli näotu, et hääletusperioodi kahele päevale lühendati − varem oli kolm − ja e-hääletus viidi ainult ühele, konkreetselt esimesele päevale. See piirab inimeste võimalusi ja annab signaali, et hääletus on ainult formaalsus," nendib ta.

Hääletajate hulk ületab kõigis viies vallas sellegipoolest mäekõrguselt novembrikuise hääletuse oma, kui nelja valla liitumise kohta küsiti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles