10. mai 2017, 22:27
Soomlased on valmis itta reisima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome turismiajakirjanike liidu liikmed testisid läinud nädalavahetusel reisisihina Ida-Virumaad. "Siin saab tunde, nagu oleks korraga kahes riigis," ütleb esimest korda Ida-Eestit väisanud Russell Snyder.
Ameeriklane, kes on aastakümneid elanud ja töötanud Soomes, arvab, et soomlased ihkavad sarnast sellega, mis neil endal on, aga midagi ka sellest natukene erinevat.
Kaks ühes
"Tallinnas on tõmbenumbrid ballett ja ooper. Ida-Virumaa võiks oma huvides ära kasutada Vene eripära. Venemaale minek on keeruline, selleks on vaja viisat, aga siin tekib tunne, nagu oleks korraga kahes riigis. Ida-Virumaal saab tunda Vene hõngu Euroopa atmosfääris. Näiteks süüa asju, mida soomlased tavaliselt ei söö. Mulle hakkas väga meeldima tatar. Ida-Eestis on teistsugune toit, kombinatsioon Eesti ja Vene köögist," räägib Russell Snyder.
Ta usub, et soomlased sooviksid seda kogeda, kui nad sellest teaksid. Seega oleks vaja üle lahe Ida-Virumaa tuntust suurendada.
"Aga mida sa arvad Narvast ja narvalastest?" võtab välisajakirjanik intervjuu ohjad üle. "Minu artiklite fookus on Narva," selgitab ta. "Olen Narva kohta kuulnud palju negatiivseid asju. Et Narvas pole midagi peale kindluse vaadata ja linn pole kuigi kena, et seal on talvel ja öisel ajal palju pimedam kui Tallinnas, et linnas on palju kuritegevust..."
Snyder loodab, et saab pärast Narvas käiku oma lugejad selles osas maha rahustada. "Narva peab hästi läbi mõtlema, kuidas end esitleda. Vastasel juhul usuvad inimesed eelarvamusi, mida põhiliselt levitavad ilmselt need, kes pole seal ise käinud. Sõnum võiks olla, et Narva on värskendavalt erinev, tulge siia ja vaadake ise järele!"
Ida-Virumaa loodusest soovitab ajakirjanik müüa soomlastele siinseid jugasid. Mida meil on vastu panna Norra koskedele? Selgub, et meie eelis on odavus. "Kui võidad loteriiga, siis võid Norra minna," lõõbib Snyder.
Tal on oma sõnum ka Eesti valitsusele: kui alkoholiaktsiisi tõstmine jätkub, lõpetavad soomlased Eestis käimise.
"Valitsuse seisukoht justkui oleks: "Meil läheb liiga hästi, tõstame makse ja las põhjamaalased lähevad Lätti, sest Läti vajab raha ja me võime neid aidata." Inimesed, kes ostavad Eestist alkoholi kaasa, jätavad raha ka restoranidesse ja hotellidesse, ostavad toitu ja suveniire, käivad vaatamas balletti ning teevad palju muid asju," ütleb Snyder.
Soovitavad soojalt
Karl Sakari, kes on varem kirjutanud reisikirju Tallinnast, Laulasmaalt, Pärnust, Haapsalust ja saartest, soovitab oma lugejatel ka Eesti idaosa avastada. "Siin on Lääne-Eestist erinev loodus ja palju spaasid," toob ta esile.
Kai Jauhiainen tõdeb, et praegu jääb enamik Eestit külastavaid soomlasi Tallinna ja Pärnu pidama. "Mina kavatsen kirjutada üldise reisikirja Ida-Eestist, kus ma kirjeldan Toilat, Sillamäed ja Narvat. Tahan rääkida oma lugejatele, et Eestis on ka muud vaatamisväärset peale Tallinna vanalinna. Loodan, et Ida-Virumaa saab palju Soome turiste."
Praegu on soomlased Ida-Viru külastajate hulgas siseturistide ja venemaalaste järel kolmandal kohal.
"Soomlased on harjunud käima Lääne-Eestis ja meie oleme neile uus sihtkoht. Samas on Soome Eesti suurim välisturg, mis näitab, et idavirulaste töö ei ole seal veel tehtud. Meil on vaja seal läbimurre saavutada," kommenteerib Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.
Koostöös marketingi instituudiga ja Euroopa regionaalarengu fondi toel on Ida-Viru turismiklaster võõrustanud sel aastal nii Eesti kui ka välismaiseid ajakirjanikke.
Enne Soome turismiajakirjanikke käisid Venemaa blogijad ja pereturismi ajakirjanikud, tulemas on Soome blogijad. Eesti pressist on Ida-Virumaad kui seiklusmaad kajastanud Delfi; pikemad kirjutised on tulemas Maalehes ja Postimehe Arteris.
"Kajastuste hulk Ida-Virumaast on hüppeliselt tõusnud," kinnitab Jalonen, tuues võrdluseks, et kui varem ulatusid Ida-Virumaa turismiuudised Facebookis 60 000 inimeseni, siis kahel viimasel kuul 200 000ni.
"Samamoodi oleme saanud palju üleriigilise meedia tähelepanu, mis on väga oluline, kui tahame saada juurde külastajaid mujalt Eestist. Turismiklastri partnerite koormus on sellega samuti tõusnud. Üks reis on teise otsa ja nad võõrustavad ju oma kuludega, aga Ida-Virumaa nimel ollakse valmis panustama," lisab Jalonen.