Viiendik vilja jääb põllule

Pidev vihm on vilja maadligi surunud ja põllud pehmeks muutnud. Foto: Peeter Lilleväli

Enim on Ida-Virumaa põldudel veel koristamata uba ja ka hernest kuni kolmandik, teraviljast võib põllule jäädagi kuni viiendik. 

"Hernest on koristamata umbes 20%, uba 25-30%, rapsi ehk 15 ja talinisu 15-20%," on Ida-Virumaa talupidajate liidu tegevjuht Arvo Aller hinnangulised numbrid välja arvutanud. "Kuni ilm vähegi kannatab, lumeni välja, püütakse kätte saada, mida vähegi annab. Täna jätsime isegi ühe koosoleku ära, sest ilm on ilus ja kõik on põllul."

Kogu põllumajandusaasta on tänavu veninud: kasvuaeg venis, koristus venib...  Aasta tagasi olid septembri lõpuks kõik asjad koristatud.

"Kuivatid on 24/7 töös ja neil on topeltkoormus: õhuniiskus on nii suur, et kõigepealt tuleb kuivatada õhku ja alles siis saad hakata vilja kuivatama," rääkis Aller.

Kulud on suured, saak jääb osaliselt põllule, aga kõigil on kohustused pankade ja kokkuostjate ees.

Alleri sõnul on paljud põllumehed praegu piiri peal − kuidas edasi? Kui saagid salves, siis hakatakse võlausaldajatega läbi rääkima ja seejärel saab tulevik selgemaks.

"Alla keskmise, väga palju alla keskmise oli see tänavune aasta," hindas Aller.

Kolm kuud ainsagi puhkepäevata

"Selleks aastaks valmis. Hurraa," teatas OÜ Lüganuse Agro ja Vendi aiandustalu peremees Aare Vent neljapäeva hilisõhtul Facebookis.

"Valmis" tähendab, et koristatud on nii köögivili kui tera- ja kaunvili − nii palju kui seda viimast koristada sai.

"Hernest ei saanud midagi, see põld on juba randaalitudki, uba veel vaatan, kas lähen koristama või mitte," rääkis ta.

Viimase, suvirapsipõllu koristus käis Saka kaldapealsel nagu õnnemäng: kahel pool olid taevas sünkmustad pilved, põllu kohal heledam siiluke. Paar hektarit enne lõppu jõudis kõva sadu sinnagi, aga õnneks vaid viieks minutiks ja siis tõstis tuult, mis laskis põllu ära lõpetada.

"Kolm kuud järjest olen kuivatis olnud või koristanud, ühtegi puhkepäeva pole olnud," nentis Vent. "Kuivatamine on sel aastal väga raske olnud; hea, et on hoidlad, kus saab vilja hoida. Aga ega see seal lõputult seista saa − kui sul on angaaris 500-600 tonni vilja ja näed, et see hakkab paari päeva pärast käest ära minema... Üks lõputu närvide mäng on olnud."

Köögiviljast on maas veel vaid jupike hilist kapsast, millel pead alles pehmed. Kartul saadi ilusa ilmaga nädalaga üles ja nüüdseks on see enam-vähem ära jahutatud.  Talvekartul on ilus, varajase viimane ots ei taha seista, aga õnneks seda palju pole.

"Porgandil mädanikke ikka on, jahutame ja kuivatame seda praegu, lasen natuke seista, enne kui sorteerima hakkame. Kaalikas ja peet tunduvad ilusad olevat, kõrvits samuti − rahe jäetud täpid on neil ilusti armistunud."

Tänavuse aasta hindas Vent raskeks − üheks raskemaks oma põllumeheaastate seas.

"Kõik oma kohustused saan siiski täidetud," kinnitas ta.

Hädasolijale tullakse appi

"Üle kolmandiku vilja on veel lõikamata," tõdes mitme suure põllumajandusettevõttega majandav Mihkel Olt. "Ju meie tehniline võimekus kombineerituna nende megavihmadega ei ole piisav. Tänagi on juba kaks korda sadanud."

Olt ei oska praeguse seisuga midagi loota ega arvata: "Olen nõutu. Suvinisu on osaliselt koristamata, suvirapsi ja uba pole üldse saanud koristada, enamik kanepit on samuti veel põllul. Jamad algasid 2014. aasta augustis piimakriisiga, praegu on juba neljanda hooaja lõpp, mis on täiesti ebanormaalne. Piimakriis sai selleks aastaks küll läbi, aga nüüd paneb koristusaeg sellise paugu, et... Suvel tundus asi juba üsna positiivne: viljad olid ilusad, piima hind ei langenud. Aga sooja ei tulnudki ja siis tuli vihm..."

Olt on tänulik headele naabritele Maire Uustalile ja Ain Regole, kes oma tehnikaga abis käisid. Rego lubas veelgi appi tulla, kui ilm koristada kannatab, Heiki Kuusmik samuti.

"Täna saatis Renno Nurmela mulle kanepipõllule kaks oma kombaini appi, aga sadas ju jälle... Lähengi praegu vaatama, ehk saame midagi veel ära teha," sõnas Olt eile pärastlõunal.