Tasuta bussisõit külvab segadust
28. november 2017, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse plaan jõustada tuleva aasta 1. juulist maakonnaliinidel tasuta ühistransport tekitab segadust nii praegu seda liiklust korraldavates maavalitsustes, bussifirmades kui ka maakonnaliine sõitvate busside kasutajates.
"See on valitsuse otsus poliitilise "hurraa!" võtmes. Ma ei ole näinud mitte mingisugust analüüsi, kuidas see tasuta ühistransport maainimeste liikumist mõjutab," ütles Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Hardi Murula. "Ühistransport ei koosne ainult maakonnaliinidest: on ka linnaliinid, on kommertsliinid. Kui nende võrk muutub hõredamaks, peame lõpuks tagama kõike hõlmava ühistranspordivõrgustiku."
Murula ei väida, et tasuta ühistranspordi idee vale oleks − aga seda tuleks hakatuseks põhjalikult analüüsida, kõiki kaasnevaid mõjusid arvesse võtta.
"See kõik on praegu veel nii segane, küsimusi on kõvasti rohkem kui vastuseid. Öeldakse, et antakse lisaraha nii piletitulu kompenseerimiseks kui ka liinivõrgu tihendamiseks; et kui sellega päri ei olda, siis ei saa üldse raha. Siis jälle räägitakse, et maakondlikud ühistranspordikeskused saavad ise otsustada... Mingi selgus peab valitsuse poolt tulema, kohapeal keskendume praegu sellele, et maakondlik ühistranspordikeskus 1. jaanuarist käima saada."
Mõju ettearvamatu
"Meil on päris palju kaugliine, mis maapiirkondadest läbi sõidavad. Juba praegu teevad nende firmade omanikud ettepanekuid sellised läbisõidud lõpetada, sest reisijate arv väheneb ja kulud on liiga suured. Tasuta maakonnaliinidega nad konkureerida ei suuda," muretseb maavalitsuses maakonnaliinide eest vastutav Valentina Lunina, et maapiirkonnad võivad neid läbivatest kaugliinidest sootuks ilma jääda.
Teine kartus on seotud sõitjate arvu kasvuga, seda iseäranis näiteks Alajõe, Toila, Vasknarva, Narva-Jõesuu busside puhul. Väga suure tõenäosusega hakatakse nendega rohkem sõitma, mis tähendab, et tekib vajadus lisaliinide järele.
"Tagajärg võib olla see, et maainimesed osutuvad hoopis kannatajateks," märkis Lunina.
Kohtla-Järve linnaliine teenindava ASi ATKO Bussiliinid juht Aleks Avikainen ütles, et kuni asjad pole lõplikult selgeks räägitud, ei oska ta prognoosida, kuidas tasuta maakonnaliinid neid mõjutama hakkavad.
"Mõjutavad kahtlemata. Kuna maakonnaliinid sõidavad ka Kohtla-Järve - Iidla marsruudil, siis osa sõitjaid grupeerub kindlasti ümber ja me kaotame sõitjaid. Kõik oleneb sellest, kui palju neid ümberkolijaid on."
Ette näha ja arvestada
Veerand sajandit bussiettevõtjana tegutsenud bussifirmade Sebe ja Lux Express omanik Hugo Osula näeb pilti laiemalt.
"Tasuta andmine peaks olema viimane asi, millega ühistransporti inimestele atraktiivsemaks teha," on tema arvates selleks hulk muid võimalusi.
Kogemus, kuidas see reisijatevoogu mõjutada võib, on Osulal tagataskust võtta: "Omal ajal pakkusime kommertsliinidel teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti − need olid sõitjate mõttes suhteliselt tühjad päevad − võimalust üle 60aastastel inimestel sõita 60protsendilise soodustusega ja see tõi kaasa väga suure reisijatevoo. Päris tasuta sõit suurendab sõitjate hulka kindlasti märgatavalt ja see eeldab, et liikluse planeerijad peavad tegema palju uusi otsuseid. Alustades selles, et väikebussid ei suuda niisugust koormust vastu võtta ja on vaja suuremaid busse, samuti tuleb liine tihendada. Juba praegu tuleb suuta ette näha, mida see muudatus kaasa toob."
Kaugliinidel, mis teenindavad ka maakonna siseliiklust, piisab paari-kolme sõitja vähenemisest, et see liin enam ära ei tasuks. Kui sellele lisada tõusuteel olev kütusehind ja bussijuhtide palgaootus, tuleb mingil hetkel paratamatult hakata korrektiive tegema.
Keeruline Ida-Virumaa
Hugo Osula näeb veel ühte ohtu: "Kui selline kardinaalne muudatus rakendatakse, siis ilmselt on riigil selle jaoks raha. Nagu me kõik teame, käib majandus üles-alla. Kui mõne aasta pärast on vaja hakata koomale tõmbama, siis kuidas selleks valmis ollakse?"
Ida-Virumaalt pärit ja siinse kandiga tänini seotud Osula teab, kui keerulise struktuuriga on meie maakonna bussiliiklus.
"See on mitme aastakümnega tasakaalustatud anumate süsteemiks välja kujunenud. Kui see tasakaal väga suures mahus paigast ära liigub, võib olla oht paraja kaose tekkimiseks. Maakondlik ühistranspordikeskus peaks olema valmis väga kiiresti reageerima ja väga tihedalt suhtlema bussiettevõtjatega."
Osula märkis, et kiidab heaks iga ürituse, mis muudab ühistranspordi konkurentsivõimelisemaks ja atraktiivsemaks. Et asi edukas oleks, on tema sõnul vaja väga häid teadmisi valdkonnast, väga nutikat planeerimist ja head prognoosimist.