Õiguskantsler arutab Kohtla-Järve elamuprobleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Ljudmila Jantšenko kutsel viibis eile Kohtla-Järvel õiguskantsler Ülle Madise. Palvega kokku saada on õiguskantsleri poole pöördunud ka Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsioon, kes on mures, et uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tekitab probleeme juurde nendes regioonides, kus kinnisvara hinnad on madalad.
Õiguskantsler soovib kohtumise käigus arutada, mida on Kohtla-Järvel 2016. aasta septembrist peale ära tehtud: mida on saavutatud elamumajanduse valdkonnas ja abi vajavatele linnaelanikele sobivate elamute otsimisel. Samuti huvitavad teda tulevikuplaanid, näiteks investeeringutoetuse taotlused elamufondi arendamiseks. "Tahaks uurida ka seda, kas Kohtla-Järvel oleks mingil moel võimalik rakendada elamumajanduse korraldamisel Kiviõli kogemust (elanike ümberasustamine elamiskõlblikesse kortermajadesse ja üleliigsete majade lammutamine)," teatas Ülle Madise, märkides, et võimaluse korral sooviks ta tutvuda ka eluruumidega, mida linn abi vajavatele inimestele pakub.
Oma vastuses korteriühistute juhtide assotsiatsioonile teatas õiguskantsler, et ei saa nendega Kohtla-Järve visiidi käigus kohtuda, kuna tema aeg on juba täis planeeritud, ent on valmis nendega tulevikus kohtuma. Samuti andis ta teada, et assotsiatsiooni pöördumine on ümber suunatud justiitsministeeriumisse, kuna see puudutab muudatusi seadusandluses.
Ootavad konkreetseid vastuseid
"Korteriühistute juhtide assotsiatsioon pärib juba mitmendat aastat aru ühtede ja samade probleemide kohta. Arvestades, et riik moodustas spetsiaalsed komisjonid, tahab assotsiatsioon tehtud töö kohta konkreetseid vastuseid saada. Eriti mis puudutab lahendust nõudvaid probleeme: välisriigis elavad teise riigi kodanikud, individuaallepingute sõlmimise võimalus, korterid, mis on riigile loovutatud koos eelmise omaniku võlgadega, mida rahandusministeerium maksmast keeldub," selgitas pöördumise sisu assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen.
Ta märkis, et ühislepingute sõlmimine võib päädida sellega, et need võlgnikud, kes ei maksa praegu, ei hakka ka edaspidi maksma, teenuse eest aga hakatakse tasuma, tõstes kohusetundlikele maksjatele korteri ruutmeetri hinda. Venemaal elavad teise riigi kodanikud ei tasunud teenuste eest enne ega tasu ka nüüd, siinsed korteriomanikud aga on sunnitud kandma solidaarset vastutust.
Assotsiatsioon ennustab sellist stsenaariumi: ühistute iga-aastased võlad viivad otseteed pankrotini, ent kuna ühistu pankrot pole võimalik, jõuab maja aegamööda ummikusse, kuna raha ei ole ja teenuste eest tasuda ei saa. Ühistu teavitab oma maksejõuetusest ning talle määratakse haldur, kes hakkab juhtima saneerimisprotsessi. Ent kuna müüa pole majal midagi, tõstab haldur teenuse hinda. Aga kellele teenuse hinda tõstetakse? Vanuritele, kes niigi kogu aeg kohusetundlikult arveid on tasunud?
Assotsiatsioon juhib õiguskantsleri tähelepanu sellele, et riik keeldub tasumast koos korteritega riigile üle läinud võlgnevusi. "Kuidas siis nii, et riik, kes peaks olema meile korralikkuse ja seaduskuulekuse musternäidis, asub võlgnikega ühte ritta, keeldudes maksmast eelmise korteriomaniku võlgu? Korteriühistutes on seadused ühesugused: uus korteriomanik on kohustatud − isegi kui tegemist on riigiga − likvideerima eelmisest omanikust jäänud võlad, võttes arvesse aegumistähtaegu," rääkis Mutonen.
Soovitusi täidetakse, kuid probleemi need ei lahenda
Nimetatud küsimustes tehtud varasemad pöördumised pole senimaani tulemust andnud. Assotsiatsioon loodab siiski, et valitsus pöörab tähelepanu sellele, et meie regioonis päädib uue seaduse täitmine kas saneerimisega või siis sellega, et kõikide teenuste eest peavad tasuma kohusetundlikud korteriomanikud.
"Korteriühistute juhid ei saa lasta sel juhtuda, et kogu seda võlgade koormat peavad hakkama tasuma meie pensionärid," lisas Jelena Mutonen.
Assotsiatsiooni liikmed kinnitavad, et varem justiitsministeeriumilt saadud vastustes antakse soovitusi, mida nad juba ammu täidavad, ent need ei toimi. Arvestades, et kinnisvara hinnad on meie regioonis sama hästi kui olematud, mingid soovitused seda probleemi ei lahenda ning tarvis on seadusemuudatusi.