Sõnajalad nõuavad kohtuprotsessi venitamise eest trahvi

Matti Kämärä/Põhjarannik Aidu tuulepargi ehitus seisab. Foto: Põhjarannik

Ettevõtjad leiavad, et riik on asunud Aidu tuulepargi kohtuprotsessi tahtlikult venitama, mistõttu esitasid nad möödunud reedel kohtule taotluse justiitsministeeriumilt kohtupidamiseks vajalike dokumentide väljanõudmiseks ja trahvinõudeks.

Vendadest ettevõtjad Oleg ja Andres Sõnajalg on juba mõnda aega vedanud riigiga vägikaigast Ida-Virumaale rajatava Aidu tuulepargi pärast, mille ehitus nüüd juba üle poole aasta seisab, kirjutab Postimees.

Kuigi Aidu tuulepargi rajamisele andis rohelise tule Maidla vallavolikogu 17. märtsi 2011. aastal kehtestatud detailplaneering - ja selle oli 2010. aasta lõpus heaks kiitnud ka kaitseministeerium -, leidis Ida-Viru maavanem 2017. aasta alguses, et Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜle antud tuulikute ehitusload tuleb tühistada.

Toona Ida-Viru maavanema ülesandeid täitnud maasekretär Eve East põhjendas otsust sellega, et Aidu tuulikutele ehituslubade andmisel on eiratud seaduses nõutud kooskõlastuskohustust, samuti olla projektis vastuolusid teemaplaneeringuga.

Igakuised kulud üüratud

Nii esitas ta mullu aprillis Tartu halduskohtule protesti, mille kohus ka 3. mail otsustas menetlusse võtta, peatades ajutiselt vendade Sõnajalgade tuulikute ehitusload 160 miljonit eurot maksvas ja 30 tuulikust koosnevas Aidu tuulepargis Ida-Virumaal. Sellega algas kohtusaaga, mille lõppu siiamaani ei paista. Samal ajal aga ettevõtjate raha sõna otseses mõttes põleb.

«Iga kuu makstakse riigile tuulikualuste maade hoonestamise tasu suurusjärgus 10 000 eurot, kuigi ehitustegevus on samas peatatud. Kuna kohtupidamine on kestnud üheksa kuud, siis teevad ainuüksi hoonestustasud 90 000 eurot,» kirjeldas Aidu Tuulepark OÜ juhatuse esimees Andres Sõnajalg. Tema kinnitusel lisanduvad sellele veel juristide tasud, mis on kujunenud märkimisväärseks.

«Lisaks finantseerijatele intressid jm maksekohustused, mille mahud on nii suured, et neid ei soovi siin välja tuuagi,» nentis ettevõtja. Varsti aastapikkuseks kujuneva kohtuprotsessi juures paneb Sõnajalgasid enim nördima asjaolu, et nende hinnangul on riik asunud kasutama venitustaktikat.

Selleks, et kuidagigi asju kiirendada, esitasid nad värskeima sammuna 26. jaanuaril Tartu halduskohtule taotluse, millega nad soovivad, et Ida-Viru maavalitsuse rolli kohtuprotsessis üle võtnud justiitsiministeerium esitaks kohtupidamiseks vajaminevad dokumendid, mida nad seni ei ole protsessi jooksul teinud.

Ühtlasi taotlevad ettevõtjad, et kohus trahviks ministeeriumi vale faktiväite esitamise eest ning 16. jaanuari 2018 kohtumääruse ühe punkti täitmata jätmise ning teise punkti mittenõuetekohase täitmise eest. «Ministeerium, eirates kohtunõuet, on jätnud osad kohtu poolt nõutud dokumendid esitamata elik esitanud dokumente valikuliselt,» põhjendas Andres Sõnajalg.

Puuduvad dokumendid tõestaksid aegumist

Samas on ministeerium kohtule väitnud, et kõik järelevalve menetluses kogutud tõendid ja järelevalvedokumendid on kohtule koos protestiga esitatud, mis on aga Sõnajala sõnul selgelt vale. «Samuti on justiitsministeerium esitanud dokumente (sh ministri allkirjaga) kohtule nõutust oluliselt hiljem, rikkudes sellega lubamatult menetlusnorme,» kirjeldas ta.

Omalt poolt on Sõnajalad kõik vajalikud dokumendid ja taotlused esitanud kohtule tähtaegselt ning teinud omalt poolt kõik oleneva, et protsessi kiirendada. «Paraku on kohus menetlenud põhiliselt ainult teise osapoole taotlusi prioriteetselt, mistõttu on mitmed olulised menetlustoimingud, sh asja aegumise menetlemine, mida reeglina tehakse alati ilma viivituseta, jäänud seni menetlemata,» leiab Andres Sõnajalg.

Dokumendid, mille taha praeguseks kohtuprotsess aga takerdunud on, aitaksid teha just seda, mida Sõnajalad soovivad kohtuskäigu raames näidata - et asja menetlemine on aegunud. «Kuna tunnetasime protsessis ebavõrdset suhtumist, taotlesime kohtuniku taandamist, mis kahjuks lükati tagasi,» sõnas Sõnajalg.

Nimelt olid ettevõtjad seitse kuud pärast asja menetlusse võtmist veendunud, et Jõhvi kohtumaja kohtunik Karin Jõks ei käitu menetlusosaliste suhtes erapooletult, kuivõrd ei olnud selle aja jooksul istungi aega veel paika pannud. Kohus põhjendas toona kohtuniku taandamisest keeldumist sellega, et antud vaidlus ei kuulu nende hulka, mida kohus peab halduskohtumenetluse seadustiku alusel lahendama eelisjärjekorras.

Ootavad kohtu järgmist sammu

Justiitsministeeriumist öeldi reedel Postimehele, et asutus ei pea õigeks poolelioleva kohtuasja arutamist meedias.

Küll aga märkis ministeeriumi vabakutsete talituse juht Gunnar Vaikmaa, et antud kohtumenetluses esindamine tuli justiitsministeeriumile maavanemalt üle 1. jaanuaril seoses maavalitsuste tegevuse lõppemisega. «Selle aja jooksul oleme kohtu korraldused täitnud vastavalt nõutule,» kinnitas ta.

Ühtlasi ütles Vaikmaa, et kohtu poolt ei ole justiitsministeeriumile mingeid etteheiteid tehtud. «Arvestades menetluse keerukust, arvukaid tehtud toiminguid ja menetlusele kulunud aega, ei saa nõustuda, et menetluse kestus oleks ülemäära pikk,» leidis ministeeriumi esindaja sarnaselt Tartu halduskohtule.

Ka ütles ta, et ministeerium on juba teadlik Aidu Tuulepargi lepingulise esindaja, vandeadvokaat Silja Holsmeri värskeimast taotlusest. «Ootame kohtu edasisi otsustusi,» jäi Vaikmaa oma kommentaaris lakooniliseks.

Sõnajalad siiski loodavad oma värskeima taotlusega saavutada nii õiglast õigusmõistmist kui ka seda, et vastaspoole esindajad väldiksid tulevikus protsessi venitamist ja lohakust.

«On lubamatu, et meie õigusriigi toimimist tagav kõrge ametiasutus elik justiitsministeerium ise nii seadusetult käitub - eriti nõrgema poole ehk oma riigi ettevõtjate suhtes,» leidis Andres Sõnajalg.