Narva-Jõesuu elanikud nõuavad linnalähedaste raiete lõpetamist

Narvajõesuulaste huvi metsateema vastu oli suur ja küsimusi esitati palju. MATTI KÄMÄRÄ

FOTO: Põhjarannik

Narva-Jõesuu elanikud seisavad vastu RMK plaanile hakata linnaümbruse raieküpseid metsi vähehaaval maha võtma ning tahaksid need metsad hoopis kaitse alla võtta.

Detsembris võttis riigimetsa majandamise keskus (RMK) Narva-Jõesuu linna lähistel lageraietena mitmes jaos maha umbes kakskümmend hektarit metsa.

Alates käesolevast aastast on RMK-l kohustus piirkondades, kus metsa vastu on kõrgendatud avalik huvi, kavandatavate raiete eel kohaliku kogukonnaga kohtuda ja asjad läbi rääkida.

Eelmisel aastal seda kohustust veel ei olnud, hea tava põhimõttel aga tehti seda mõnel pool siiski. Ka Narva-Jõesuu linnavalitsusele saatis RMK mullu teavitava kirja ja kui linna poolt oleks huvi üles näidatud, oleks ka elanikega kohtutud. Linnavalitsuses oli tollal aga keeruline aeg ja kirjale ei pööratud ilmselt piisavalt tähelepanu, mistap linnarahvale tulid raied paraja šokina.

"Narva-Jõesuu ümbruses pole kümneid aastaid metsa raiutud, sealsed inimesed pole raietega harjunud. Paraku on nendest metsadest kolmveerand raieküpsed: kaks kolmandikku juba praegu, ülejäänud jõuavad sellesse ikka järgmise kahekümne aastaga. Need on tulundusmetsad, mida RMK-l nende valitsejana on kohustus raiuda," rääkis Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda.

Kuigi RMK paaril järgneval aastal sinna kanti raied ei kavanda, kutsusid murelikud linlased kokku rahvakoosoleku, et asjas selgust saada ja oma kodumetsa kaitseks välja astuda.

Kõik raied ühte patta

Süda sõnul on RMK-l vahetult Narva-Jõesuu ümbruses ja lähikonnas aiandusühistute vahel 750 hektarit metsa. Raieküps, mida võiks kohe raiuda, on sellest 500 hektarit.

"See, et seal üldse mitte midagi raiuda, ei ole arutamise teema. Küll aga võib arutada ja peabki arutama, mida, kus, millal ja millises järjekorras raiuda, näiteks alustada vähem käidavates kohtades," ütles ta, et kompromissideks on ruumi küll.

Kõigepealt vaatab metsamajandaja kuusikute suunas − need on kõige tormitundlikumad, samas inimestele vähem olulised. Enamjaolt on kuurortlinna ümbruses aga männimetsad ja nende kadumisest ei taha inimesed kuuldagi. Mis siis, et RMK lubab uue metsa asemele istutada (seegi kohustus on seadusesse sisse kirjutatud) ja vahetult naabruses mitte raiuda enne, kui see noor mets on kasvama läinud.

Linnaelanikud ütlevad, et mulluseid raielanke on valus vaadata. Mitte üksnes metsas haigutavate aukude pärast, vaid ka raie järel jäänud songermaa tõttu.

"Tegelikult on seal tööd veel lõpetamata," selgitas Süda. "Kui lumi sulab ja maa taheneb, veame oksad ära ning silume rööpad. Siis jätame maa kärsakakahjustuste ennetamiseks aastaks seisma, uue metsa istutame tuleva aasta kevadel."

Peale RMK hammustatud aukude on Narva-Jõesuu ümbruses ka erametsades raieid tehtud. Elanikud neil vahet ei tee ja pahandavad üldiselt.

"Kui teil on kahtlusi, kas metsas ikka loaga toimetatakse, saate metsaregistrist järele vaadata ja alati võib ka keskkonnainspektsiooni teavitada," soovitas Süda.

Mets kaitse alla?

Narva-Jõesuu elanikud rõhutavad raietele vastu seistes, et need männikud on kuurortlinna oluline osa − nii elanikele kui ka linna külalistele −, et need on peale Narva-Jõesuu ka Narva ja Sillamäe linna "kopsud", mis kaitsevad ümbruskonna arvukate tööstusettevõtete saaste eest.

Selle sisuga pöördumisele koguti koosoleku lõpus ka allkirju, et paluda linnavalitsusel algatada nende metsade kaitse alla võtmine.

Kui suure ala kaitse alla võtmist silmas peetakse, jäi selgusetuks.

"RMK kaitse alla võtmisega ei tegele; usun, et kui elanikelt selline ettepanek tuleb, siis keskkonnaamet kindlasti arutab seda," ütles Alar Süda.

Linnavolikogu esimees Veikko Luhalaid ei pea nende metsade kaitse alla võtmist eriti tõenäoliseks.

"Inimesed peavad silmas, et tuleb parkmets. Kes seda hooldama hakkaks? Üksikud puud kukuvad sealgi ümber, aga RMK paari puu kaupa koristamas ei käi. Räägitakse metsa kaitse alla võtmisest üldiselt, aga tegelikult inimesed ju väga kaugel metsas ei käi, nii et kaugemad raied ei tohiks nii väga häirida."

Luhalaid leiab, et RMK käitub mõistlikult, ning usub kogemuste põhjal, et nendega on võimalik kokkulepetele jõuda.

"Narva-Jõesuu inimesed sellest valdkonnast eriti ei tea − ei peagi teadma −, nüüd tuleb neile kõike selgitama hakata ja seejärel mõistlikke lahendusi otsida."

"Me ei hakka ju kümne aasta jooksul kõike seda 500 hektarit raiuma. Kui raiume paari aasta järel 25 hektari kaupa, jätkub seda raiumist sajaks aastaks, vahepeal kasvavad uued metsad peale," vaatab Süda asja pikas perspektiivis.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles