Tasuta ühistranspordi tulevik maakonnas on siiani segane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi peaministripartei Keskerakond lubas teisest poolaastast üle Eesti tasuta ühistransporti ning ülejäänud kaks valitsuserakonda olid selle suhtes skeptilised, on küsimus niinimetatud riigi kinni makstud tasuta ühistranspordist maakonnaliinidel jätkuvalt segane. Ida-Virumaal pole ühistranspordikeskuse asutajaliikmeteks olnud omavalitsused seni oma seisukohta tasuta bussiliinide küsimuses võtnud, kuigi sealt kostvad hääled on skeptilised.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson allkirjastas aprilli lõpus piletihinna määruse, mis võimaldab juulist maakondlikel bussiliinidel endiselt senises määras piletit küsida, kuid ka tasuta transporti pakkuda. Kui kohalikud ühistranspordikeskused maakondlikus bussiliikluses juulist piletihindu ei langeta, näiteks nullini, siis nad jäävad osaliselt ilma riigieelarves ette nähtud maakondliku ühistranspordi lisarahastusest. Näiteks peavad nad sel juhul ise leidma lisaraha, kui tahavad kehtestada mõnedele elanikkonnagruppidele (pensionärid, õpilased) sõidusoodustusi.
Taotletakse tähtaja nihutamist
Eile kogunesid Jõgeval Eesti maakondade ühistranspordikeskuste esindajad, et kujundada seisukoht, kuidas edasi tegutseda selle määruse valguses. Ühistranspordikeskuste esindajad jõudsid seisukohale, et tasuta ühistranspordi rakendamisega seotud muudatusi ei ole võimalik rakendada piisavalt kiiresti, et olla valmis seni seatud tähtajaks 1. juulil, kirjutasid ühistranspordikeskused pöördumises majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni ja maanteeameti peadirektor Priit Sauki poole.
Keskuste teatel on lisaraha suunamine ühistranspordi arendamisse väga vajalik, kuid keskustele tuleb anda sisuline otsustusõigus nii piletihindade kehtestamisel, soodustuste rakendamisel kui ka liinivõrgu ümberkorraldamisel ja tihendamisel.
Simsoni määrust on kritiseeritud seetõttu, et sisuliselt paneb ta transpordikeskused sundseisu, kehtestamaks kohustuslikus korras maakondlik tasuta ühistransport.
Pöördumises teevad ühistranspordikeskused ettepaneku lükata piletihinna määramise tähtaegu vähemalt kolme kuu võrra edasi ning enne seda viia määrusesse sisse muudatused, mis võimaldavad keskustel rakendada paindlikke piletihindu ja soodustusi.
Kuni uue süsteemi rakendamiseni soovivad ühistranspordikeskused rakendada seni kehtivaid hindu ja soodustusi.
Ida-Virumaa hakkab arutama
Ida-Viru ühistranspordikeskuse juhataja Monika Helmerand ütles eile pärast kohtumist Põhjarannikule, et tal on küll asjast oma arvamus selle määruse ning tasuta ühistranspordi kohta, kuid ta ei saa seda välja öelda, sest lõpliku seisukoha ütlevad omavalitsused, kes on keskuse asutajaliikmed. "See kõik on väga kiirustades tehtud. Kõigil ühistranspordikeskustel on üks mure: keegi ei tea, mis tuleval aastal saab," sõnas Helmerand ja lisas, et kellelgi pole kindlust, et riigilt lubatud raha ka järgmisel aastal tuleb.
Helmeranna sõnul soovib ta nüüd kohtuda Ida-Virumaa omavalitsusjuhtidega, et küsimust arutada.
Toila vallavanem ning IVOLi juhatuse esimees Eve East ei rutanud samuti oma arvamust avaldama, viidates sellele, et tal puudub põhjalik ülevaade maakonna ühistranspordi olukorrast. "Loodame nüüd, pärast teisipäevast transpordikeskuste esindajate kohtumist kiiresti omavalitsustega kokku saada, et saada ülevaade, kuhu on selle teemaga jõutud," sõnas East.
Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar sõnas, et tema on algusest peale olnud tasuta maakonnaliinide vastu. "See ei anna midagi, pigem olgu väike piletitasu, kuid sellised sõidugraafikud, mis inimestele sobivad."
Tema sõnul võib selline tasuta ühistransport end õigustada Tallinnas, kus elab kolmandik riigi elanikest ning raha tuleb tagasi end omavalitsusse tasuta transpordi tõttu elanikuks registreerinud inimeste maksudest. "Aga sellistes väikestes kohtades see ei toimi, et paneme nüüd tasuta bussid käima ja ootame, et rahvas hakkab hirmsasti sõitma. Maapiirkondades sõidavad inimesed ikka siis, kui neil vaja on. Selle lisaraha eest, mis nüüd tasuta ühistransporti panna tahetakse, võiks pigem rohkem teid korda teha, oleks kõigile rohkem kasu," sõnas Võhmar.
Tähtsad on teed ja sõiduajad
Ka Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ei usu, et inimestele on ühistranspordi puhul esmatähtis, kas see on tasuta või mitte. "Inimestele on esmavajaduseks see, et teed oleksid korras ja bussid sõidaksid siis, kui vaja." Tema sõnul on ühistranspordi korralduses pigem probleemiks selle kohati halb läbimõeldus ning kohmakus. "Ma isegi puutun sellega kokku siis, kui kasutan näiteks rongi, mis jõuab kohale viis minutit hiljem, kui sealt väljub buss," tõi ta näite.
Veel raudteega paralleele tõmmates lausus Rauam, et raudteel pole üldse mingiks probleemiks näiteks remonditööde tõttu rongisõidugraafikuid muuta. "Aga muuta bussiliini selliselt, et graafik muutub näiteks kaks minutit, on terve ooper − nii palju on tarvis igasugu kooskõlastusi ja dokumente täita. Pigem vajab see süsteem lihtsustamist," sõnas Rauam.