Tuulikupargi ehituse toppamisega kaotab Lüganuse vald kümneid tuhandeid eurosid

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aidu pargis sai enne kohtuvaidlust valmis kaks tuulikujalga. 
ENN KÄISS/ARHIIV
Aidu pargis sai enne kohtuvaidlust valmis kaks tuulikujalga. ENN KÄISS/ARHIIV Foto: Põhjarannik

Aidu tuulepargi ehituse kohtuvaidlus tähendab Lüganuse vallale sisuliselt kaotatud raha: saamata jääb Aidu veemaa odavam elekter, hoonestusõiguse tasu ning loomata jäävad töökohad, mis seotud nii ehituse kui ka tuulikulabade tehasega, mis Aidusse püsti lüüa lubati. 

Lüganuse vallavanem Andrea Eiche saatis juuli lõpus peaminister Jüri Ratasele kirja, kus ta palus, et too lõpetaks kaitseministeeriumi diktaadi ja lubaks vendadel Sõnajalgadel jätkata Aidu tuulepargi ehitamist.

150 000 eurot oleks alles

Aidusse planeeritud 30 tuulikuga park, mis oleks Baltikumi suurim, on olnud oluline osa arendustest, mida on planeeritud endisesse Aidu karjääri. Aidu ala võtmesõna oli algusest peale odav, võrgutasuta saadav elekter, mis oleks tähendanud kuni 50protsendist kulude kokkuhoidu.

"Juba ainult kahest tuulikust oleks aidanud, et Aidut elektriga varustada," ütles Andrea Eiche. Nüüd on tulnud karjääriala arendaval sihtasutusel ehitada liitumispunkt Eesti Energiaga, mida muidu tarvis polnud ning mille maksmus oli 150 000 eurot. "Tegelikult peaks elekter tulema otse pargist ning juhul kui tuuleolud poleks elektri tootmiseks piisavad, pidanuks voolu tagama ikkagi OÜ Aidu Tuulepark, kes oleks selle siis elektrivõrgu kaudu ostnud ja vahe kinni maksnud," rääkis Eiche.

Lisaks jääb ehitust ootava ala hoonestusõigusest saadav tulu kasinaks. Hoonestusõiguse tasu suurus on praegu 10 000 eurot aastas. Iga valmiv tuulik lisab sellele 1800 eurot ning kui kõik 30 planeeritud tuulikut valmis, kasvaks summa 54 000 euroni aastas, mis samuti peaks minema Aidu veemaa arendamisse. Peale selle saab vald kaudset kahju loomata töökohtade tõttu, sest pargi ehitamisega koos kerkiks Aidusse tuulikulabade tehas, mis looks kuni 180 töökohta.

Üks vaidlus juures 

Nüüd on lisaks kohtuvaidlusele ehituslubade üle õhus võimalus, et lõpetatakse hoonestusõigus. "See on juba täielik absurd, sest hoonestusõigus muutub nagunii kehtetuks, kui tuulikuid sinna ehitatud pole," ütles ta.

Peaministrile saadetud kirjas palus Eiche, et valitsuse varem vastu võetud otsus Aidu tuulepargi rajamise kohta ei muutuks vaid tühjaks paberiks ning aastatepikkune töö, millesse on panustanud nii riik, vald kui ka arendaja, ei läheks lihtsalt kaotsi.

"Nii vallale kui ka riigile oleks äärmiselt kahjulik, kui kaitseministeeriumil lastaks saavutada oma seni hästi varjatud tahet see projekt lõpetada. Selline tegevus kahjustaks Eesti rahvusvahelist mainet oluliselt ja seaks kahtluse alla riigi põhiseadusliku õiguskindluse toimimise," lõpetas vallavanem Eiche oma murekirja.

Leidnud uue lahenduse

Sel nädalal teatasid Aidu tuuleparki arendavad vennad Sõnajalad, et nad on leidnud tehnilise lahenduse, mis võiks lõpetada vaidlused arendajate ja kaitseministeeriumi vahel selles osas, mis puudutab tuulikute kõrgusi ning tänu millele sai alguse kohtus toppav vaidlus väljastatud ehituslubade üle.

"Kasutades uudset sünteesitud koormuste arvutusmetoodikat, on Eleon viimase aasta jooksul välja arendanud oma tuulikutüübile täiendava innovatiivse lahenduse, mis võimaldab tuuliku torni kõrgust projekteerida ilma astmeliste piiranguteta," rääkis eestimaist tuulikutehnoloogiat arendava Eleoni juhatuse liige Oleg Sõnajalg.

"Suurte, multimegavatt-tuulikute üldlevinud probleemiks on torni omavõnkesagedused, mis ei tohi mingil juhul ühtida tuuliku tiiviku pöörlemisest tulenevate võngetega," kirjeldas Sõnajalg praegust probleemi. Selle vältimiseks kombineeritaksegi siis tuuliku torni pikkuse, gondli massi ja tiiviku pöörlemissagedused selliselt, et nende võnkesagedused ei ühtiks ega tekiks resonantsi.

Sõnajala sõnul võimaldab aga uue tehnoloogia kasutuselevõtmine nüüd ka tuulikute kõrgusparameetrid viia üksüheselt vastavusse kaitseministeeriumi aktsepteerituga elik tipukõrgusega 185 meetrit, mis võiks tõmmata kriipsu peale kõikidele senistele vaidlustele, mis käivad tuuliku kõrguse üle. Selle lahendusega on arendaja valmis minema kaitseministeeriumi.

Ministeerium omakorda on öelnud, et Sõnajalad on ka varem välja käinud teoreetilisi arvutusi ning väiteid uutest tehnilistest lahendustest, millest seni ükski pole probleemi lahendanud. "Teadaolevalt ei ole praegu maailmas veel tehnoloogiat, mis neutraliseeriks tuuleparkide negatiivse mõju õhuvaatlusradaritele või raadiosüsteemidele," ütles ministeeriumi pressiesindaja Andres Sang, kelle sõnul on ka nemad lahendustele orienteeritud.

Eelkõige nõuab ministeerium aga ehitustegevuse peatamist Aidus kehtiva loa puudumise tõttu. Kaitseministeeriumi väitel ehitavad Sõnajalad Aidus loa puudumisest hoolimata. Arendajad seevastu kinnitavad, et tegemist on asjade ladustamise, mitte ehitamisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles