Ametnike välitööde järeldus: Ida-Viru väärib riigilt rohkem raha LISATUD VIDEO

Ametnike välitööde üks peakorraldajaid Ida-Virumaal, kultuuriministeeriumi asekantsler Piret Hartman sõnas, et kahe nädalaga muutus Ida-Virumaa paljudele riigiametnikele lähedasemaks ja selle piirkonna tundmine aitab kaasa siinsete probleemide lahendamisele. ILJA SMIRNOV Foto: Põhjarannik

Ida-Virumaal välitöödel olnud ametnikud jõudsid kaks nädalat kestnud mõttetöö ja kohtumiste käigus arusaamiseni, et maakond vajab arenguks riigilt senisest märksa rohkem raha ja eelkõige peaks see tulema siinsete ettevõtete riigile makstavatest keskkonnatasudest.

Neljapäeval Tartu ülikooli Narva kolledžis toimunud välitööde lõpuseminaril osalenute hääletusel pälvis kahe nädala jooksul kogutud ideedest kõige rohkem ehk ligemale 32 protsenti toetust mõte suunata Ida-Viru ettevõtete makstavatest keskkonnatasudest rohkem Ida-Virumaale. See oli ka praegusel valitsusliidul plaanis, ent sellest siiski loobuti. 25 protsenti hääli sai Toilas asuva Oru pargi arendamise plaan ja 9,5 protsenti kavatsus muuta Narva noorte pealinnaks, mis pälvis omakorda esikoha asjatundjate žüriilt.

VIDEO: Vaata, millise laulu esitasid ametnikud välitööde  lõpukonverentsil

Keskkonnaraha jõuab tagasi ebaõiglaselt vähe

Eesti geoloogiateenistuse asedirektor ja sihtasutuse Ida-Viru Tööstusalade Arendus nõukogu esimees Kalev Kallemets märkis, et Ida-Virumaa on täis objekte, mis ootavad pikka aega arendamist ja põnevaks tegemist, aga selleks pole seni leitud raha. Samal ajal jõuab Ida-Virumaa ettevõtete makstavatest keskkonnatasudest maakonda tagasi vaid väga väike osa. "Keskkonnatasude Ida-Virumaale tagasi suunamine annaks tugeva tõuke kogu maakonna arengule," leidis ta.

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet märkis samas, et keskkonnatasude teema pole väga lihtne. "Praegu on keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuv raha kuludega kaetud. Kui see raha suunata Ida-Viru omavalitsustele, siis jääb muude tegevuste jaoks raha vähem. See on suur kaalutlemise küsimus," ütles ta.

Sarnet tõdes, et kuigi enamiku välitööde käigus esile tõusnud probleemide lahendamiseks on Eestil olemas riiklikud meetmed, siis tundub, et nad ei ole piisavad kas siis mahult või pole nad piisavalt kohandatud, et Ida-Virumaa neist kasu saaks. Ta tõi näiteks elamumajanduse, mille puhul praegune KredExi meede madala väärtusega Ida-Viru linnade korterelamute puhul ei toimi. "Sel juhul tuleb KredExi meede nõnda ümber disainida, et nad ka Ida-Virumaal paremini töötaks. Väga positiivne on, et kogu meie seltskond saab väga hästi hakkama probleemide kaardistamisega. Kui järgmisena saame väga hästi hakkama ka Ida-Virumaale sobivate lahenduste leidmisega, siis on kõik võitjad," tõdes ta.

Sarnet tõi ka esile, et ilmselt ei ole olemas ühte imemeedet, mis Ida-Virumaa õitsema ja arenema paneks. "Kui keegi ütleks, mis see on, siis oleksime väga tänulikud. Pigem tundub, et tuleb teha väga palju erisuguseid tegevusi," ütles ta.

Omavalitsustel endil tuleb olla aktiivsem

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe ütles, et keskkonnatasude küsimus tuleks Ida-Viru kasuks ära lahendada. "Aga ärme lahenda seda asja niimoodi, et kõik omavalitsused hakkavad nüüd kirjutama pabereid. Kutsuge kõik need riigiametnikud, kes vastutavad keskkonnatasude poliitika eest, enda juurde. Arutage läbi ja teeme otsused ära. Kui see küsimus on aastakümneid laual, miks me siis ära ei lahenda?" küsis ta.

Samas tuletas Veermäe meelde, et magavale kassile hiir suhu ei jookse. "Tuleb ikka ise olla aktiivne, kaasa arvatud oma linna või piirkonna müügi ja turundusega. Tuleb võidelda selle nimel, et inimesed tuleksid siia piirkonda," ütles ta ja soovitas mis tahes suurema kavatsuse elluviimisel teha konkreetne tegevusplaan. "Siis tulge sellega valitsejate juurde riigi tasandil. Niikaua kui mõtteviis käib sedasi, et andke raha ja küll me siis plaani välja mõtleme, mida sellega teha, on jube raske midagi korda saata."

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees ja Toila vallavanem Eve East oli samuti seda meelt, et keskkonnaraha jagamise põhimõtteid tuleb muuta. "Olulise probleemina on kõikidel omavalitsustel lagunenud või kasutuseta hooned, mille lammutamiseks tuleks ümber vaadata riigipoolsete toetuste tingimused. Tondilosse likvideerimata ei teki meil mingisugust atraktiivset keskkonda, kinnisvaraturust rääkimata," leidis ta.

Ida-Virumaa sai juurde riigiametnikest sõpru

Toilast pärit siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika siseosakonna nõunik Martin Tulit leidis, et enamikust välitöödel osalenud ametnikest on saanud nende kahe nädala jooksul Ida-Virumaa saadikud ja sõbrad, kes on sellest piirkonnast vaimustuses ning soovitavad ka oma sõpradel sagedamini siia tulla.

Rakverest pärit integratsiooni sihtasutuse uuringute valdkonna juht Olga Loitšenko tunnistas, et tuli välitöödele ka sooviga saada parem pilt Narvast, kuhu integratsiooni sihtasutus on kolimas. "Alguses olin natuke skeptiline. Olin üks nendest inimestest, kes teismelisena kinnitas, et Narva ma küll kunagi ei lähe. Olin tol ajal väga rumal inimene, sest Narva on väga äge. Nende kahe nädala jooksul sain kinnitust sellele, et ma tõesti tahan siia elama kolida," sõnas Loitšenko, pälvides saalis olnutelt selle päeva tulisema aplausi.