Tatjana Mannima pani tippsportlase karjäärile punkti

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu martatoni võitis Tatjana Mannima oma karjääri jooksul kahel korral. SCANPIX
Tartu martatoni võitis Tatjana Mannima oma karjääri jooksul kahel korral. SCANPIX Foto: Põhjarannik

Ida-Virumaa selle sajandi edukamaid sportlasi, kolmedel olümpiamängudel võistelnud murdmaasuusataja Tatjana Mannima, lõpetas oma pika sportlaskarjääri.

38aastaselt tänavu Peyonchangi taliolümpial elu parima tulemuse − 30 km klassikasõidus 28. koha saavutanud Kiviõli suusaklubi esindav Mannima rääkis pärast olümpiat, et mõtleb tippspordiga lõpparve tegemisele. Lõplik otsus sündis tänavu suvel.

Loobumisotsus sündis enne jala kipsi panekut

"Tippsportlase kombel, kaks korda päevas, ma enam ei treeni. Aga harrastajana püüan ikka end liigutada ja nädalas neli-viis korda harjutada," rääkis viimaste hooaegade Eesti parim naismurdmaasuusataja.

Kuigi juuni lõpus saadud varbaluu väsimusmurru tõttu tuli Mannimal kuu aeg jalal kipsi kanda ja trennides paus teha, oli loobumisotsus juba varem sündinud. "Sain oma karjäärile hea noodiga joone alla tõmmata − tegin olümpial elu parima võistluse," sõnas ta. "Saan nüüd oma perega kogu aeg koos olla. Vanem tüdruk läheb sügisel esimesse klassi, ka selles mõttes tuli tippspordiga lõpetamine õigel ajal."

Kolmandat korda olümpiale pääsemine ja seal hea esinemine oli kahe tütre ema suur unistus. "Nüüd on mul süda väga rahul, et võtsin selle olümpiale mineku ette, olgugi et pidin võitlema ka mitmete tagasilöökidega," sõnas ta Põhjarannikule pärast õnnestunud olümpiastarte.

Läheb õppima turismimajandust

Kuigi Tatjana Mannima on lõpetanud Jaroslavli ülikooli kehakultuuri erialal, ei kipu ta treeneritööle. "Olen suusatamises nii kaua olnud, et see ei tõmba mind praegu," tõdes ta.

Ta plaanib vähemalt ühe aasta pühenduda täielikult pere ema rollile ja võtta ka enda jaoks aega. Muu hulgas plaanib ta sügisel õppima minna. Esimene katse minna Tartu ülikooli Pärnu kolledžisse turismi õppima ei õnnestunud. "Natuke tuli punktidest puudu, kooliaegsest matemaatikast olin päris palju ära unustanud," rääkis Mannima, kel on nüüd sihikul majutuskorralduse eriala Tartu või Võru kutsehariduskeskuses. "Turismi valdkond on mulle huvitav ja usun, et võiksin tulevikus sellega tegelda."

Eesti võistlustel ikka stardis

Kuigi tippspordist on Tatjana Mannima otsustanud taanduda, võib teda eeloleval talvel näha suusatamas mitmetel Eesti võistlustel. "Tartu maratoni tahaks ikka sõita ja võib-olla osalen mõnes naaberriigis toimuval maratonil samuti. Kui tervis korras, siis miks mitte startida ka Eesti meistrivõistlustel, aga rahvusvahelistele tiitlivõistlustele ma enam ei kipu. Selleks peaks hoopis suurema mahu ja teistsuguste koormustega harjutama," rääkis ta, lisades, et plaanis pole kaasa teha ka rahvusvahelises pikamaasuusatamise sarjas, mille ta on kahel korral võitnud.

Arvestades Mannima aastate jooksul laotud tugevat põhja ja Eesti naiste murdmaasuusatamise nigelat seisu, pole sugugi välistatud, et ta suudab ka harrastajana siinsetel võistlustel pjedestaalile tõusta.

Muu hulgas oli Tatjana Mannima oma nime kirja pannud ka 15. septembril toimuvale Jõhvi rahvajooksule, kus ta olnuks tugeva jooksjana favoriitide seas. Ent Ida-Virumaa ühe pikema traditsiooniga, tänavu juba 33. korda toimuval rahvaspordiüritusel teda siiski starti tule. Põhjuseks suvine varbaluumurd. "Käia saan täiesti vabalt ja rullsuuskadega olen ka juba sõitnud, aga jooksmisel tunnen päris tugevat valu. Vaevalt ma sel aastal üldse joosta saan," sõnas ta.

Tatjana Mannima

* Sündinud 10. jaanuaril 1980. aastal Kiviõlis.

* On kogu karjääri jooksul esindanud Kiviõli suusaklubi.

* Tema treenerid on olnud Viktor Kaurson, Kalmer Tramm ja Jaanus Teppan.

* Ta on osalenud kolmedel taliolümpiamängudel: 2006 Torinos (parim koht individuaaldistantsidel 41. − 30 km ja sprint), 2010 Vancouveris (parim koht  41. − 30 km) ja 2018  Pyeongchangis (parim koht 28. − 30 km).

* Maailmameistrivõistlustel oli tema parim tulemus 2013. aastal 30 km distantsil saadud 31. koht.

* Rahvusvahelise pikamaasuusatamise sarja FIS Marathon Cup kahekordne üldvõitja (2013 ja 2015).

* Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud individuaaldistantsidel 13 kulda, 13 hõbedat ja 6 pronksi.

* Ta on võitnud kahel korral (2005 ja 2015) Eesti prestiižikaima suusavõistluse − Tartu maratoni.

* Suusaliit on valinud ta Eesti parimaks naissuusatajaks neljal aastal: 2008, 2015, 2017 ja 2018.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles