Tasuta bussisõit kasvatas sõitjate arvu peaaegu kahekordseks

Enim on sõitjaid lisandunud ASi Sebe linnu läbivatel liinidel ja seda muidugi peamiselt linnaelanike arvel. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Tasuta bussisõit tõi suurima koormuse ASi Sebe maakonnaliinidele; kahe kuuga on olukord stabiliseerunud ning erilist tähelepanu vajab üksnes Kohtla-Nõmme − Iidla bussiliin number 43.

"Olukord on stabiilne," tõdes Ida-Viru ühistranspordikeskuse peaspetsialist Valentina Lunina üleeile kohtumisel omavalitsuste ja vedajate esindajatega.

"Stabiilne" tähendab seda, et kuumast suvest ja inimeste puhkuseajast tingitud eriline tung tasuta bussidesse on läbi saanud ning igapäevastest bussiga tööle ja kooli sõitjatest ülevaade olemas.

Aluse nii väita andis ühistranspordikeskuses värskelt valminud reisijatevoo analüüs, milles võrreldi maakonnaliinidel sõitjate arvu augustis ja septembri esimesel kümmepäevakul tänavu ja eelmisel aastal.

Tühisõidud põhjendatud

Ida-Virumaa maakonnaliine teenindab neli vedajat. Suurim on 20 liiniga AS Sebe, järgnevad OÜd Lüganuse HVM (8), Tõnu Tours (4) ning Adraku Transport (1) ja Rannu Rukkilill (1).

Majandusliku otstarbekuse huvides − et buss ei peaks marsruudi alguspunkti maakonnakeskusest tühjalt sõitma − paiknevad vedajate baasid kuues kohas: Sebe Jõhvis ja Narvas, Lüganuse HVM Kiviõlis, Tõnu Tours Iisakus, Rannu Rukkilill Aseris ja Adraku Transport Avinurmes.

Tühisõitudest täielikult vabaneda ei ole võimalik. Maakonnas on mitu mittetasuvate reisidega liini, kus varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel on vaid mõni sõitja. Kaotada neid reise ei saa, kuna nende arvel antakse ette bussid nii marsruudile kui ka tagasisuunas.

Igaks juhuks võiksid omavalitsusjuhid madala täituvusega liinide puhul olla valmis õlga alla panema − juhul, kui riik peaks otsustama need sulgeda.

Suurim lisa tuleb linnadest

Tasuta bussisõitu analüüsides võeti ühistranspordikeskuses aluseks sõitjate arvu võrdlus eelmise aasta sama ajavahemikuga.

Tänavu augustis sõitis maakonnaliinidel 104 270 inimest rohkem kui aasta tagasi (+71%).

Kõige rohkem kasvas sõitjate arv Sebe liinidel (76,7%), Adraku Transpordi liin (Ulvi-Avinurme) seevastu oli ligemale 27 protsendiga miinuses.

Septembrikuu esimesed kümme päeva näitasid mulluse sama ajavahemikuga võrreldes veel suuremat sõitjate arvu kasvu − keskmiselt 78%. Taas oli kasv suurim Sebe liinidel (87,7%), järgnesid Lüganuse HVM ja Adraku Transport vastavalt 28,5 ja 26%ga.

Sebe kui maakonna suurima vedaja liinide võrdluse võttis ühistranspordikeskus ühekaupa ette.

Suurim tõus oli septembris liinil 31 (Narva − Narva-Jõesuu) − 116,1%, järgnesid nr 43 (Kohtla-Nõmme − Iidla, 114%) ja 503 (Kohtla-Järve − Jõhvi − Sillamäe − Narva, 103%). Kõige vähem kasvas sõitjate arv Jõhvi − Laekannu liinidel nr 552 ja 553 (vastavalt 8 ja 13%).

Arvud kinnitasid niigi teada tõsiasja, et suurem koormus on linnu läbivatel maakonnaliinidel.

"Linnaelanikele on tasuta sõit maakonnaliinidel suureks võiduks," tõdesid kõik kohalolijad, et sõitjate arv on suurenenud peamiselt linna-, mitte maaelanike arvel ning pidevalt ühistransporti kasutavad maakonna elanikud on sattunud ebasoodsasse olukorda.

Eriti probleemsena toodi esile 43. liin, millele ühistranspordikeskus asub koos Toila valla ja Kohtla-Järve linna juhtidega lahendust otsima.

Bürokraatia ajab tülli

Vedajate esindajad tõdesid, et tasuta sõiduga kaasnev hoogustunud bürokraatia on bussijuhid ja kohalikud elanikud tülli ajanud. Nimelt kontrollib maanteeamet nüüd äärmiselt hoolikalt, et bussid peatuksid üksnes peatustes, peatustest kaugel elavad maainimesed on aga harjunud, et bussijuht võimaldab neil kodule lähimas teeotsas maha minna või peale tulla.

"Maanteeameti seisukoht on, et see pole turvaline. Ühest küljest on neil õigus, aga kas see on turvalisem, kui koolilaps või vanainimene mööda sõiduteed pikka maad kõnnib? Pimedas, libedal ajal, ka siis, kui teeäär on lumest puhtaks lükkamata ja ta peabki sõna otseses mõttes sõiduteel kõndima," arutles Tõnu Toursi juhatuse liige Tõnu Jaanipere.

Nii tema kui teisedki maapiirkondades tegutsevad vedajad tõid esile inimliku aspekti:  kehvalt liikuval vanainimesel on vaevaline raskete toidukottidega kaheksa kilomeetrit koduni kõndida, kodutee otsas peatuv buss aitaks seda maad pool kilomeetrit lühendada. Nii on kogu aeg tehtud ja inimesed bussijuhtide inimliku suhtumisega harjunud. Ka lastevanemad ei pidanud muretsema, et koolilaps kodutee otsas bussi pealt maha ei pääseks. Enam bussijuhid seda teha ei tohi.

"Alutaguse vald on ilmselt sunnitud tegema investeeringu ja rajama uusi bussipeatusi," nentis vallavanem Tauno Võhmar.