Ida-Virumaa bussiühendus Tartuga on armetu

Jõhvi bussijaam. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Tartust ja Jõgevalt Ida-Virumaale tööle käijad on sunnitud liinibussi asemel autot kasutama või eelmisel õhtul kohale sõitma; nädalavahetuseks koju tulnud tudengid ei pruugi pühapäeva õhtul tagasi sõites bussi mahtuda.

Jõhvist Tallinna (ja vastupidi) sõidab iga päev 22 bussi, lisaks käib neli korda päevas rong.

Jõhvist Tartusse (ja vastupidi) sõidab iga päev kümme bussi. Rongiga saab ka liikuda − kui Tapal rongi vahetada.

Tundub päris palju, aga kui saabumise ja väljumise aegu vaadata, on Ida-Virumaa tööjõu vabast liikumisest ära lõigatud.

Jõhvi-Tartu suunal väljuvad bussid peamiselt hommikul ja ennelõunal. Mõistlik, arvestades, et idavirulased sõidavad Tartusse arsti juurde või muid asju ajama.

Pärastlõunal väljub üksnes kaks bussi: kell 16.50 ja 17.25.

Viimane alustab sõitu Narvast kell 16.40, mis on ilmselgelt liiga vara, et sellesse linna Tartust või Tartu poolt tööle (või ka õppima) käijad bussile jõuaksid.

Ega hommikul Tartust tööpäeva alguseks Jõhvi (ega Narva) kah bussiga pääse: esimene jõuab Jõhvi alles kell 10.15.

Töönädal algab pühapäeval

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Ene Timmi on juba kuus aastat Tartu ja Jõhvi vahet sõitnud, enamjaolt bussiga.

"Kui ma ei pea kindlasti tööpäeva alguseks kohal olema, tulen selle bussiga, mis jõuab Jõhvi veerand üksteist. Kui on vaja varem kohal olla, tulen juba eelmisel õhtul; viimane buss sõidab Tartust välja pool kuus," rääkis ta.

Timmi sõnul on hommikul Jõhvi tööle jõudmise teema olnud päevakorral ka selle pärast, et päris mitu politseinikku ja vanglatöötajat, samuti üks prokuratuuri töötaja käivad siia tööle Jõgevalt ja ei ole sellist bussi, millega neil oleks võimalik kella kaheksa paiku Jõhvi jõuda.

Tegelikult ei pääse tööpäeva alguseks Jõhvi ka Rakverest − esimene buss jõuab kohale 10.42, rong küll varem, 9.17, ent siiski mitte tööpäeva alguseks.

Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Priit Kama ütles, et viimasel ajal pole Jõhvi tööle käimiseks ebasobivad bussiajad jutuks olnud − pikemaid vahemaid sõidetakse enamasti autoga.

Ida prefekt Tarvo Kruup: "Mul on kolleege, kes käivad Tartust; kurb on see, et paljud neist peavad kodust pühapäeva õhtul ära tulema, et esmaspäeval tööd alustada."

Mõju konkurentsivõimele

Ida prefekt Tarvo Kruup näeb probleemi küll: "Peame olema konkurentsivõimelised ja üks võimalus selleks on heal tasemel transpordiühendus. Kui vaatame, millised võimalused on inimestel siia mujalt tööle käia, avastame, et Tartust näiteks ei saagi hommikul Jõhvi politseimajja tööle enne kui poole üheteistkümneks. Mul on kolleege, kes käivad Tartust; kurb on see, et paljud neist peavad kodust pühapäeva õhtul ära tulema, et esmaspäeval tööd alustada − neil läheb pere arvelt üks õhtu ja öö väärtuslikku aega kaduma."

Kruubi sõnul tuleks tööjõupuudusest rääkimise ja tegevuskavade koostamise kõrval märgata lihtsaid asju, mis lonkavad ja piirkonna konkurentsivõimet alla tõmbavad.

"Mina mõtlen, et alustada võiks otse vedajatega rääkimisest − küsida, kas nad oleksid valmis näiteks Tartust hommikul varem välja sõitma. Räägin praegu mitmetest riigiasutustest, kelle jaoks see probleem on, aga võib-olla tuleks kaasata ka ettevõtjaid."

Narvas tunni võrra suurem häda

Bussiaegade muutmist taotledes võiks kaasata ka Narva kolledži, kuhu hommikune Tartu buss veel hiljem kohale jõuab ja kust viimane õhtune buss veel varem väljub.

"Autotransport on ainus võimalus nii tudengitele kui õppejõududele," tõdes Narva kolledži haldusjuht Jaanus Villiko, et busside saabumise ja väljumise ajad on ebaloogilised. "Kui õhtune buss väljuks Narvast näiteks pool kuus, oleks väga hea − tööpäev lõpeb enamasti ju kell viis. Hommikune buss võiks Narva jõuda pool kümme, siis jõuaks enne 10.15 algavat loengut veel kolmetunnise bussisõidu järel tassi kohvi juua."

Villiko sõnul on bussiaegade teema neil aeg-ajalt jälle jutuks tõusnud, isekeskis rääkimisest kaugemale pole aga jõutud.

"Me ju tegelikult ei tea, kui palju see mõjutab − kas näiteks mõni noor on jätnud sellepärast meile õppima tulemata, et peab Narva ja tagasi liikumist kehva bussiühenduse pärast liiga keeruliseks," ütles ta.

Maakond ei otsusta

Linnadevaheliste bussiliinidega tegeleb maanteeamet, kohalikel omavalitsustel ega ka maakonna ühistranspordikeskusel pole selles kuigivõrd võimalust kaasa rääkida.

"Ettepanekuid saame maanteeametile muidugi teha, aga selleks peab meil olema inimeste pöördumine, mille alusel ettepanek teha," soovitas Ida-Viru ühistranspordikeskuse peaspetsialist Valentina Lunina asutustel või ettevõtetel oma soovid neile saata.

Ida-Virumaa omavalitsusliidu tegevjuht Veikko Luhalaid lisas, et ettepanekutega tasuks ennekõike pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, aga neid võib ka liidule saata.

"Kahtlen, et lisabusse liinile pandaks, aga kellaaegade muutmine võib ehk kõne alla tulla. Muidugi peame kaaluma, mis selle muutmise tasuks on. Kindlasti ei tohi juhtuda nii, et meie oma maakonna inimesed − kelle maksud ju siia laekuvad − ei jõua enam Tartusse või Tallinna tööle või sealt koju."

Võti maanteeameti käes

"Mingit ühistranspordi analüüsi meil ju ei ole, me ei tea, kui palju inimesi ja millistel aegadel seda vajavad," ütles rahandusministeeriumi Ida-Viru talituse juhataja Tiit Salvan, viidates näiteks Jõgevalt Ida-Virumaale tööle käivatele riigiasutuste töötajatele. "Analüüs annaks selguse, kas ühistransport on selles kohas võimalik või mitte ja kui ei ole, siis panevad seda vajavad institutsioonid seljad kokku ja korraldavad ise oma inimeste liikumise. Mõned eraettevõtted seda ju teevad − ja kannavad seetõttu muidugi kulusid."

Salvan nõustus, et busside väljumisajad on töötajatele ebasoodsad. "Ühistransport peab ikka olema vajaduspõhine; tööpäev algab üldjuhul kell 8 ja lõpeb kell viis ning transport võiks seda järgida."

Lahenduse võti on tema sõnul maanteeameti käes, aga et seda lahendust üldse otsima hakataks, tuleks huvitatud asutustel teha ametile ühispöördumine.