Ettevõtted lubavad Kohtla-Järvel haisutamist vähendada

Linnavalitsuses toimunud kohtumisel kuulasid linlased kõike tähelepanelikult ning esitasid aktiivselt ka küsimusi. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

Eelmisel nädalal tutvustasid ettevõtete OÜ Eastman Specialties, ASi Viru Keemia Grupp, ASi Novotrade Invest ja OÜ Järve Biopuhastus esindajad linna juhtkonnale ja kohalikele elanikele tegevuskavasid lõhnaainete levimise vähendamiseks linna õhus.  

Ettevõtete esindajad tutvustasid kohalviibinuile keskkonna säästmiseks juba kasutusele võetud ja tulevikus veel kasutusele võetavaid meetmeid, muu hulgas plaane ja kavasid lõhnaainete esinemise vähendamiseks Kohtla-Järve linna õhus. Nii näiteks plaanib Eastman Specialties aastatel 2017-2020 oma seadmeid nüüdisajastama hakata, Novotrade Invest aga tahab kasutusele võtta uue katalüsaatori, mis peaks saasteaineid efektiivselt kinni hoidma. VKG kavatseb kasutusele võtta absorbendid − mõned neist juba käesoleva aasta lõpuks −, mis vähendavad kahjulike saasteainete heitkoguseid tunduvalt. VKG esindaja Erika Sulg andis teada, et oktoobri alguses toimub avalik arutelu tuhamäelt lenduva tolmu probleemi arutamiseks. "Võtsime inimeste kaebusi kuulda ja mõtlesime välja lahenduse, kuidas saasteainete emissiooni vähendada. Ettevõte on valmis spetsiaalselt selleks ka investeeringuid tegema."

Järve Biopuhastuse finantsjuht Tõnis Tamm esitles puhastusseadmete uuendamise projekti, mille tulemusel peaks lõhnaprobleem 2022. aastaks lahendatud saama. Taas kord rõhutati, et probleem seisneb just ebameeldivas lõhnas, mis tekitab stressi ja võib sel moel inimeste tervist kahjustada, kuid otsest kahju tervisele puhastusseadmetelt leviv lõhn ei tekita, kuna reostusaste jääb sel puhul alla lubatud normi.

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ütles, et ehkki meie regioon on kõige suurem keskkonnatasude maksja, saame me keskkonnaprojektide jaoks kõige vähem raha. "Me tahaksime, et meie projekte finantseeritaks proportsionaalselt sellega, kuidas me keskkonnafondidesse keskkonnatasusid maksame. Oleks hea, kui Järve Biopuhastuse programm viidaks ellu riigi ja Euroopa fondide toel, ettevõte aga saaks investeerida raha kanalisatsioonivõrgustiku rekonstrueerimisse, sest see on sama oluline."

Poolteist aastat tagasi riigikogu keskkonnakomisjoni juhtima asunud Valeri Korb ütles, et Kohtla-Järve õhu probleem on päevakorras ja protsess liigub, ent isegi kui ettevõte juba homme vajaliku raha saab, pole ehitust kiirendada võimalik. Ta kiitis riigikogule saadetud petitsiooni autoreid, märkides, et see mängis oma rolli juba selles, et nimetatud kohtumine üldse aset leidis ning reedel külastas Kohtla-Järvet peaminister Jüri Ratas.

Endiselt mures

Kõigest hoolimata ütlesid linlased pärast ettevõtete esindajate sõnavõttude ärakuulamist ja nende esitlustega tutvumist, et muret tuleviku pärast neil vähemaks ei jäänud. Millal konkreetselt ja kui palju vähemaks "haisvaid" päevi linnas jääb? Milliseid meetmeid saaks linnaelanike tervise profülaktikaks rakendada? Nendele ja paljudele teistele muret tegevatele küsimustele vastuseid tol päeval ei saadudki.

"Kõlas palju arusaamatuid arve ja protsente, mis meile, tavalistele linnaelanikele, mitte midagi ei ütle," sõnas riigikogule saadetud petitsiooni "Laske meil hingata!" algataja Olga Kurdovskaja. "Kui me näeme slaidilt, et pärast vajalike meetmete kasutuselevõttu väheneb näiteks merkaptaanide aastane emissioon 20 protsendi võrra, siis mida see tähendab? Kas see viib lõhna täieliku kadumiseni elurajoonidest või hakkab seal lihtsalt senisest vähem haisema? Või haiseb samamoodi kui varem, ainult et veidi harvemini? Terviseameti statistika on hirmutav, kuid sellest ei räägi keegi. Ning korraldajatele: on tarvis, et inimesi käiks nendel kohtumistel senisest rohkem. Linlased tahavad aruteludest osa võtta ning meie linnas on parem suhelda vene keeles, et inimesed asjadest ka aru saaksid. Kuidas hakkab käima töö inimestega, sellest ei kuulnud me mitte ühestki meile esitletud kavast peaaegu sõnakestki."

Ta lisas, et mitte keegi ei nõua, et keemiatehased sootuks kinni pandaks, kuid samas ei ole vaja ka jutustada linna tekkimise lugu, millele rõhus oma kõnes linnapea Ljudmila Jantšenko. "Meid huvitab, mida saaks veel ette võtta selleks, et linnaelanikud saaksid puhast õhku hingata. Selge, et sääraseid probleeme pole võimalik lahendada ühe päevaga, aga mõelgem siis, kuidas aidata siinse piirkonna elanikel oma tervist hoida, ning arutlegem muu hulgas ka sotsiaalse ettevõtluse arendamise üle. Ka ettevõtted võiksid oma jõud ühendada ning näiteks lastele oma puhkelaagri avada või siis organiseerida lastele suvepuhkuse mõnes puhta õhuga paigas."

VKG ametiühingu esimees Julia Leontjeva ütles teema jätkuks, et viimastel aastatel on VKGs keskkonnaprobleemide lahendamiseks väga palju ära tehtud. "Ent muidugi on probleeme praegugi," lisas ta. "Meie kogenud töötajad meenutavad sageli aegu, mil meil oma puhkelaager oli. Hiljem sai sellest munitsipaalne laager, hiljuti aga pandi see üldse kinni."

Kohtumise lõpus ütles Valeri Korb, et 16. oktoobril tulevad riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed Kohtla-Järvele ning aktiivsed linnaelanikud kutsutakse nendega kohtumisele.

"Juba seegi on väike rõõm," on Olga Kurdovskaja ja tema mõttekaaslased rahul. "Senikaua tutvume me dokumentidega ja valmistame ette konkreetsed küsimused."