Jaak Aaviksoo: riigil peaks Ida-Virumaa arendamiseks olema miljardiplaan

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Aaviksoo meelest peaks riik Ida-Virumaa arendamisel tegutsema senisest tunduvalt ambitsioonikamalt. PEETER LILLEVÄLI
Jaak Aaviksoo meelest peaks riik Ida-Virumaa arendamisel tegutsema senisest tunduvalt ambitsioonikamalt. PEETER LILLEVÄLI Foto: Põhjarannik

TalTechi (endise nimega Tallinna tehnikaülikool) rektor Jaak Aaviksoo leiab, et Ida-Virumaa on Eestis ainus piirkond, mis suudab tulevikus pakkuda ettevõtluse arendamisel pealinnale ja selle lähiümbrusele konkurentsi, aga selle teoks tegemiseks on vaja aastakümneid ettevaatavat plaani ja kokkulepet investeerida selle elluviimisesse suurusjärgus miljard eurot.

Reedel Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimunud põlevkivikonverentsil sõnas Aaviksoo, et ettevõtluse tulevik väljaspool Harjumaad on kontsentreerumas Ida-Virumaale.  "Kuidas see õnnestub, missuguses koostöös, mida tuua üle piiri, missuguste teadmiste baasil, missuguste inimestega − see on väljakutse, millele me peaksime praegu mõtlema, kui räägime ühtpidi kitsamalt põlevkivist,  teistpidi kogu Virumaa tulevikust," sõnas ta.

Tehnikaülikooli rektor ütles, et kui me tõesti tahame vaadata 20 või 30 aasta taha, siis tuleb praegu teha ka olulisemaid otsuseid kui lihtsalt ühe õppekava avamine või sulgemine, ühe uuringu rahastamine või mitterahastamine. "See tähendab tegelikult poliitilisi valikuid − kuhu ja mida me lõppkokkuvõttes teha tahame. Kuhu me tahame investeerida 10-15 aastat järjest ja siis 20 või 30 aasta pärast öelda, et see strateegiline valik oli õige," märkis ta, lisades, et see, mida me Virumaal teeme või tegemata jätame, on suures kontekstis oluline kogu Eestile.

Aaviksoo arutles, missugune võiks olla tehnikaülikooli Virumaa kolledži tulevik. Ta tõdes, et ühtelt poolt tuleb jätkata järelkasvu väljaõpetamist põlevkivitööstusele. "Aga kui me tahame lahendada probleeme, mille najal areneda järgmisele tasemele, siis peaks meie lähenemine riigi seisukohalt olema ambitsioonikam, kaugele vaatavam ja tõenäoliselt ka oluliselt kulukam. Kui me neid valikuid ei tee, siis tiksume rahulikult 10-15 aastat edasi," lausus ta, kaheldes, kas sel juhul on siin selline kõrgkool, kus tehakse teadustööd, mis suudab anda intellektuaalset jõudu kohalikule tööstusele.

"Kolme miljoniga ei tohi inimesi narrida"

Jaak Aaviksoo, ütlesite põlevkivikonverentsil, et kõrghariduse arendamisel Ida-Virumaal tuleks Eesti riigil olla tunduvalt ambitsioonikam. Mida täpsemalt te silmas peate?

Me ei tohiks kõrgharidust vaadata eraldi muudest asjadest. Kindlasti on kõrgharitud spetsialiste siia vaja. Praegu öeldakse, et kui siinsed inimesed ära lähevad, siis nad ei tule tagasi ja sellepärast peaks neid kuidagi eraldi kohapeal hoidma. Saan sellest mõttest aru, aga Ida-Virumaa ikkagi õitseb ja areneb siis, kui siia tahetakse tulla, mitte et siin peaks kedagi jõuga kinni hoidma.

Ma pidasin silmas, et võib-olla ühel päeval siiski sünnib Eesti riigil pikaajaline strateegiline plaan Virumaa toetamiseks ja väljaarendamiseks. See peaks olema tehtud vähemalt kümneks aastaks ja suurusjärk võiks olla pigem miljard kui kümme miljonit.

Praeguse valitsuse kinnitatud Ida-Viru programmis on kavandatud raha kolm kuni viis miljonit eurot aasta kohta.

Kolme miljoniga ei tohi inimesi narrida, see kulutage millegi muu jaoks, see ei muuda asja. Kui aga selline [kümne aasta peale miljard eurot] investeeringuprogramm on olemas, siis võiksid küll Eesti kõrgkoolid ja ka rahvusvahelised ülikoolid seljad kokku panna ja vaadata, mida teha. Olukorras, kus meil pole tegelikult isegi olemasolevate programmide ülalpidamiseks raha, killustuda veel rohkem ja kutsuda üles sisemiste reservide arvelt tegutsema ei ole tõsiseltvõetav. See ajab lihtsalt inimesed vihaseks ja petab inimeste ootusi ka Virumaal.

Kas vaid sisemistele reservidele rõhumine pidurdab ka olemasolevate kolledžite arendamist?

Loomulikult. Me peame selgelt aru saama, et kui me tahame pikas perspektiivis saada tugevat kolledžit − ja tehnikaülikool tahab, et siin oleks tugev kolledž −, siis me peame siin tõstma akadeemilist sisu ja võimekust, siin peab toimuma rohkem uurimistööd, et saaksime sisuliselt toetada. Praegu me teeme seda põlve otsas. Kolm kuni viis aastat võib seda teha, aga 25 aastat kindlasti mitte.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles