Kaevurid saavad palka juurde

Veljo Aleksandrov oli eile sõlmitud kollektiivlepinguga rahul, kaevanduste ja karjääride ametiühingujuhid lootsid siiski suuremaid palgakasvunumbreid. Foto: Peeter Lilleväli

Kaevurite ametiühing sõlmis eile ASiga Eesti Energia Kaevandused uue kollektiivlepingu, mis toob ligikaudu 3000 kaevurile kaasa palgatõusu, ent kaotab samas mõned senised lisatoetused.

Kaheks aastaks sõlmitud kollektiivlepingu kohaselt tõuseb tükitööliste tasu viie ja ajatööliste põhitasu 11 protsendi võrra. Nii tüki- kui ajatöölisi on ASis Eesti Energia Kaevandused ligikaudu 1500.

Põlevkivi hinda ei kergita

Kaevandusettevõtte juhatuse esimees Veljo Aleksandrov ütles, et ajatöötajatel on suurem palgatõus seetõttu, et neil on palgad püsinud samal tasemel juba kolm aastat, samal ajal kui tükitöölistel on olnud võimalus kaevandamismahtude suurenemise tõttu ka rohkem teenida.

Aleksandrovi sõnul kasvatab uus kollektiivleping ettevõtte palgakulusid ligemale kuus protsenti. Erinevus palgakasvunumbritega võrreldes tuleneb sellest, et uue lepingu järgi kaovad mitmed varasemad lisatoetused. Nii ei hüvitata enam sanatooriumituusikuid, samuti pole ametiühingul enam põhjust nõuda jõulutoetuse maksmist. "Suunasime selleks varem kulunud raha nüüd otse palgakasvuks," sõnas Aleksandrov.

Ülejäänud palgakasvuks vajalik raha tuleb tema sõnul töö efektiivsuse tõusust. "Põlevkivi hinna tõstmist palgakasvu pärast kindlasti ei tule," sõnas ta.

Ametiühing lootis enamat

Estonia kaevanduse peausaldusisik Aleksandr Jessipko sõnas, et erilist põhjust rõõmustamiseks pole. "Arvestades seda, kui suurt kasumit on ettevõte viimastel aastatel teeninud, oleksin soovinud, et palgakasv oleks ajatöölistel olnud vähemalt 15 ja tükitöölistel 9 protsenti," sõnas ta, märkides, et kiitust sellise lepingu eest kaevurite ametiühingul oma liikmetelt oodatata ei tasu. "Paljud on tahtnud, et nõuaksime palga tõstmist 25 protsenti."

Samas oli Jessipko hinnangul siiski tähtis praegu leping sõlmida. "Mida kauem oleksid läbirääkimised veninud, seda hiljem oleks tulnud ka palgatõus," sõnas ta, lisades, et kadunud jõulutoetust ametiühing taga ei nuta, sest vanas lepingus oli selle maksmiseks seatud klausel "võimaluse korral", mistõttu mitmel aastal seda üldsegi ei makstud.

Hiljuti EPTALi esimeheks valitud Vladislav Ponjatovski sõnul on oluline, et uuenenud kaevurite ametiühing suutis pärast mitme aasta pikkust pausi teha esimese sammu töötajate sissetulekute parandamiseks. "Suur töö palgasüsteemi täiustamiseks ja ühtlustamiseks eri kaevandustes ja karjäärides seisab aga alles ees," sõnas ta.

Kaevurite palgasüsteem on küllaltki keeruline, koosnedes paljudest astmetest ja tariifidest. Nii näiteks annavad Jessipko ja ettevõtte personalijuht Anneki Teelahk küllaltki erinevad vastused küsimusele, milline on praegu keskmine brutopalk Estonia kaevanduses. Kui Teelahk nimetab Eesti kroonides arvu 17 000, siis Jessipko hinnangul keskmine rohkem kui 12 000 välja ei anna.

Aleksandrovi sõnul peaks ettevõttel tänavugi tulema hea aasta, sest suur põlevkivinõudlus püsib. "Oleme arvestanud, et toodame ka tänavu vähemalt 16,8 miljonit tonni põlevkivi, ja aasta esimeste kuudega oleme sellest graafikust ees," sõnas ta.