Eesti Energia tahab avada uue kaevanduse

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aidu karjääris on jäänud põlevkivi kaevandada veel ühe aasta jagu. Lõuna pool ja sügavamal asuvad varud on kavas maa peale tuua kavandatava allmaakaevanduse kaudu.
Aidu karjääris on jäänud põlevkivi kaevandada veel ühe aasta jagu. Lõuna pool ja sügavamal asuvad varud on kavas maa peale tuua kavandatava allmaakaevanduse kaudu. Foto: Peeter Lilleväli


Eesti Energia Kaevandused tahab kasutusele võtta Aidu kolmanda põlevkivivälja, kus varud on aga nii sügaval, et nende kättesaamiseks tuleb rajada allamaakaevandus.

Praegusest Aidu karjäärist lõunasse jääva Aidu kolmanda põlevkivimaardla varude suuruseks on ettevõtte teatel 6,3 miljonit tonni kaubapõlevkivi ning aastaseks toodanguks on planeeritud 2,4 miljonit tonni. See tähendab, et kavandatavast kaevandusest võetakse põlevkivi välja vähem kui kolme aastaga.

300 töökohta

Tulevases allmaakaevanduses saaks tööd ligemale kolmsada inimest, kellele ettevõttel poleks muidu tööd pakkuda, kui praegune Aidu karjäär 2012. ning Viru kaevandus 2013. aastal varude ammendumise tõttu kinni lähevad.

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimehe Veljo Aleksandrovi sõnul jääb Aidu ja Viru sulgemisel ettevõttel vajalikust aastatoodangust puudu neli miljonit tonni kaubapõlevkivi. "Seda on võimalik katta Estonia kaevanduse võimsuse tõstmise ja Aidu kolmanda kaevevälja kasutuselevõtmisega," selgitas Aleksandrov, lisades, et see võimaldaks kuni 2016. aastani, mil peab käiku minema Uus-Kiviõli kaevandus, kindlustada vajaliku põlevkivikogusega nii elektrijaamad kui õlitehased.

Eesti Energia on Aidu kolmanda kaevevälja kaevandamisloa taotluse esitanud juba 2006. aastal ja seda tänavu täpsustanud. Aidu III põlevkivikaevanduse keskkonnamõjude hindamise programm on Aleksandrovi sõnul kinnitatud, läbi on viidud hange keskkonnamõjude hindamise läbiviija leidmiseks ning hetkel oodatakse keskkonnaministeeriumi nõusolekut keskkonnamõjude hindamisega alustamiseks.

Aleksandrov sõnas, et positiivse stsenaariumi korral võiksid läbindustööd alata aasta pärast ning põlevkivi tootmine kahe aasta pärast.

Aidu kolmas mäeeraldis asub Aidu praegusest karjäärist lõunas, peamiselt Mäetaguse, aga osaliselt ka Maidla valla territooriumil. Idas ja lõunas piirneb mäeeraldis suletud ja veega täitunud Kohtla kaevandusega, läänes Ojamaa jõega. Põlevkivikihid asuvad 23-27 meetri sügavusel.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on kavas sealt saada nii kütte- kui õlikivi. Varude kaevandamiseks on kavas kasutada tulptervikutega kamberkaevandamisviisi. Kaevis rikastatakse Aidu karjääri rikastusvabrikus ning vedu sinna hakkab toimuma mööda olemasolevaid Aidu karjääri tranšeesid.

Kokkulepped kohalikega

2012. aastal suletavasse Aidu karjääri on kavas rajada sõudekanal ja veespordikeskus. Veljo Aleksandrov kinnitas, et põlevkivi kaevandamine Aidu kolmandal väljal ei mõjuta sõudekanali ehitust ega sunni tähtaegu nihutama.

Tema sõnul on Eesti Energia Kaevanduste esindajad kohtunud nii Mäetaguse kui Maidla valla esindajatega ning jõudnud kokkuleppele, et töid korraldatakse sel viisil, mis mõjutab minimaalselt kohalikke elanikke.

Mäetaguse vallavanem Aivar Surva märkis, et probleemid võivad ilmneda keskkonnamõju hindamise käigus. "Isiklikult arvan, et kuna selle kaevevälja vahetus läheduses inimesi ei ela, siis ei tohiks seal põlevkivi kaevandamine erilist vastuseisu tekitada," sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles