K, 28.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saastekvoodid suurendavad tööstusettevõtete äririske

Külli Kriis
Saastekvoodid suurendavad tööstusettevõtete äririske
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Oma, Ojamaa kaevandus võimaldab VKG-l põlevkivi hinda kontrollida ja CO2 saastekvootide jaotusest tulenevaid äririske mõnevõrra maandada.
Oma, Ojamaa kaevandus võimaldab VKG-l põlevkivi hinda kontrollida ja CO2 saastekvootide jaotusest tulenevaid äririske mõnevõrra maandada. Foto: Peeter Lilleväli

Segane seis saastekvootidega muudab tööstusettevõtete juhid murelikuks - kuni pole selge, palju kvooti juurde tuleb osta, on tulevikku keeruline kavandada.

"Euroopa Liiduga ühinedes võtsime endale paljudes valdkondades lisakohustusi. Mõnigi oluline otsus tehakse enam mitte Eestis, vaid kaugemal. Tööstusettevõte peab edukas olemiseks suutma näha aastaid ette - ja et seda suuta, peame olema meid puudutavates otsustes osalised," rääkis ASi VKG järjekorras kolmandat keskkonnapäeva avades ettevõtte tehnikadirektor Meelis Eldermann.

Üks neist otsustest, mis tööstusettevõtete tegemisi väga oluliselt mõjutab, on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste jaotuskava. Eesti ettevõtted - neid, keda see otsus puudutab, on kokku 48 - oma uusi koguseid veel ei tea: Eesti on ainus riik, mille esitatud jaotuskava Euroopa Komisjon ei kinnitanud.

"Kui kvootidega kauplemise esimesel perioodil jagati neid nii, nagu riigid olid soovinud, siis teisel, järgmise aastaga lõppeval perioodil läks asi karmimaks ja Euroopa Komisjon hindab esitatud soovide adekvaatsust," rääkis keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Eve Tamme.

Et komisjon Eesti veebruaris esitatud uue jaotuskava tagasi lükkas, on nüüd ettevõtetel kasinalt kaks kuud aega, et lasta akrediteeritud spetsialistidel oma mulluste heitkoguste andmed tõestada.

"Ettevõtete jaoks tähendab see, et meil pole päris selge, kui suure koguse kvoote me saame, päris suurt äririski," nentis Eldermann. "See osa, mis puudu jääb, tuleb meil ju juurde osta."

Praegu on kvoodi hind 16,4 € tonni kohta.

Tasuta kvoodid kaovad ajapikku

Aastal 2013 algav kvootidega kauplemise kolmas periood tähendab täiesti teistsuguseid reegleid. Jaotuskava asemele tuleb eralduskava ning põhirõhk pannakse kvootide oksjonitele.

"Umbes pool kvootidest antakse teatud ettevõtetele tasuta, teine pool antakse riikidele oksjonite jaoks," rääkis keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Münt. "Tööstus- ja soojaettevõtted võivad esialgu saada kuni 30% kvoote tasuta, elektritootjad peaksid aga kõik kvoodid oksjonil ostma."

Mündi sõnul on Eesti üks kümnest riigist, millel on lubatud elektritootjatele ka tasuta kvoote anda - seda küll vaid sisetarbimise, mitte ekspordi jaoks. "Aga neid kvoote saab anda ainult riigile oksjonite jaoks eraldatud kvootide arvelt," täpsustas ta.

Meelis Eldermann märkis seepeale, et selline korraldus toob kaasa elektri hinna tõusu ja pole võimalik ette näha, kuidas see teisi ettevõtteid mõjutab. "Loomulikult peavad ettevõtted prognoosima, aga kui me ei tea, kui palju peame kvoote juurde ostma, on tulevik päris tume. Väga on vaja dialoogi tööstuse, riigi ja Eesti Euroopa Liidu esindajate vahel, mis kõiki asjaosalisi toimuvaga kursis hoiab."

Ojamaa kaevandus edeneb

Päeva lõpetuseks andis OÜ VKG Kaevandused juhatuse liige Margus Kottise ülevaate Ojamaa kaevanduse käekäigust. Kallakšaht ja konveier, mis põlevkivi maa peale toob, valmisid aasta tagasi, ehitusjärgus on maapealsed purustus-sorteerimiskompleks ja rikastusvabrik, samuti 12,5 km pikkune konveier, mis põlevkivi kaevandusest õlitehasesse hakkab tooma.

"Järgmise aasta esimeses kvartalis on ehitustööd valmis, neljandas kvartalis käivitame kaevanduse täisvõimsusel; 2013. aastal saavad õlivabrikud Ojamaalt 80% ja järgmisel aasta juba 100% toorainet."

Tagasi üles