Nitrofert ei taasta lähiajal tootmist

Kohtla-Järve servas paiknevas Nitroferdis soikus väetiste tootmine juba enam kui 30 kuud tagasi, ent ettevõte on siiani jätkanud 420 töötajale palga maksmist. Foto: Matti Kämärä

Kuigi Nitrofert kavatses sel aastal taaskäivitada väetiste tootmise, ei ole gaasi ja elektri kallinemine võimaldanud seda siiani teha.

Kuigi Nitroferdis toodetava karbamiidi ja ammoniaagi hinnad on maailmaturul liikunud tasapisi ülespoole, on sama teinud ka tootmise põhilised kuluartiklid - maagaas ja elektrienergia. "Praeguste hinnatasemete juures ei ole tootmise taaskäivitamine majanduslikult otstarbekas," ütles Nitroferdi juhatuse liige Aleksei Nikolajev eile. "Ent hoiame tehast olukorras, et kui omanikult peaks tulema korraldus alustada tootmist, suudame kahe ja poole kuu jooksul seda teha."

Palk jookseb

Nitrofert seiskus 2009. aasta veebruaris, mil maailmaturul väetiste hinnad langesid. "Meil ei jää hetkel muud üle, kui varuda kannatust ja uskuda ning loota, et olukord muutub meile soodsamaks," sõnas ta.

Kuigi toodangut ei tule Nitroferdist juba rohkem kui 30 kuud, on ettevõte jätkanud kogu selle aja jooksul oma töötajatele palga maksmist. Nikolajevi sõnul teenivad 420 inimest siiski praegu ligikaudu 30 protsenti vähem kui sel ajal, mil tehas töötas. "Kui kaua selline olukord kestab, oleneb ettevõtte omanikust," sõnas Nikolajev.

Nitrofert kuulub Ukraina miljardäri Dmitro Firtaši rahvusvahelisse 16 000 töötajaga kontserni Ostchem, mis ühendab peamiselt Ida-Euroopas paiknevaid keemiaettevõtteid ning mille peakontor asub Viinis.

Teenib laenutulu

Tootmise peatanud, ent töötajatele palga maksmist jätkav Nitrofert toob küll praegu omanikule kahjumit, kuid see on siiski kordades väiksem kui sama ettevõtte superheal - 2008. aastal teenitud kasum. Tookord sai ettevõte 1,573miljardilise käibe juures üle 719 miljoni krooni puhaskasumit.

Nii hea kasumivaru on võimaldanud Nitroferdil sel ajal, kui tootmine seisab ja müügist raha sisse ei tule, muutuda sisuliselt laenukontoriks. Näiteks 2010. aastal teenis Nitrofert ligemale 120 miljonit intressitulu rahalt, mille ta oli laenanud kontsernisiseselt teisele ettevõttele. Kui 2009. aastal teenis firma kasutamata saastekvootide müügist üle 40 miljoni krooni, siis mullu vaid napilt üle 3 miljoni krooni.

2010. aastal kujunes Nitroferdi puhaskahjumiks üle 87 miljoni krooni. Ent ettevõtte bilansis on jaotamata kasumit veel alles 872 miljonit krooni. Selle numbri põhjal võiks Nitrofert praegusel moel tehast käivitamata tiksuda veel ligemale kümme aastat, enne kui teda pankrot ähvardaks, ent vähe tõenäoline on, et omanik oleks huvitatud kogunenud kasumi hävimisest.