T, 21.03.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Põlevkivituhk võetakse maanteede ehitamisel taaskasutusse

Külli Kriis
Põlevkivituhk võetakse maanteede ehitamisel taaskasutusse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Iseloomulik pilt kõigile tuhkkatetele ja selle peal olevale pindamisele. Mõnes kohas õnnestub "tee lõhkumine" lihtsamalt, teises kohas raskemini.
Iseloomulik pilt kõigile tuhkkatetele ja selle peal olevale pindamisele. Mõnes kohas õnnestub "tee lõhkumine" lihtsamalt, teises kohas raskemini. Foto: AS Teede Tehnokeskus

Tänavu algab Ida- ja Lääne-Virumaa kahel teelõigul eksperimentaalne teedeehitus, kus kasutatakse põlevkivituhka.

Pilootprojektis OSAMAT osalevad maanteeamet, Eesti Energia ja ehitusettevõte Nordecon ning selle raames remonditakse kaks riigimaantee lõiku: Narva-Mustjõe maantee kilomeetrid 14-16 ja Simuna-Vaiatu maantee kilomeetrid 2,5-5.

2,7 miljonit eurot maksva projekti raames rajab AS Nordecon koostöös maanteeametiga olemas olevatele nõrga aluspinnasega teedele erisuguseid tehnoloogiaid kasutades katselõigud, mida seejärel kaks aastat monitooritakse.

"Positiivsete tulemuste korral on kindlasti tegemist ühe arvestatava tehnoloogilise alternatiiviga, mida võiks kasutada kõigi meie teede aluste ehitamisel ja remontimisel. Loomulikult tuleb samas arvestada ka majanduslikku tasuvust - materjal paikneb Kirde-Eestis ning veokulud võivad selle veo näiteks saartele ebarentaabliks muuta," rääkis maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu.

Varemgi kasutatud

Põlevkivituhka on Eestis teedeehitusel ka varem kasutatud - 1970.-1980. aastatel tolmuvabade katete ja teealuste ehitamiseks.

Kasesalu sõnul maanteeametil toonase praktika kohta täpsemaid andmeid ei ole, kuid põlevkivituha kasutamine põhjustas tollal ehitatud teedel arvukate pragude teket.

AS Teede Tehnokeskus uuris kuus aastat tagasi 17 erisugust põlevkivituhaga stabiliseeritud kattega teelõiku ning tõi välja tollaste puuduste põhjused: polnud sellist tehnikat, millega tuhka täpselt doseerida ja ühtlaselt segada; suur põlevkivituha hulk segus põhjustas kivinemise algperioodil suuri mahumuutusi, mistõttu pindamised ei püsinud. Pikaaegsel kivinemisel muutusid katted jäikadeks ning välistemperatuuri muutuste tagajärjel tekkisid neisse põikpraod. mis madalatel temperatuuridel avanesid mitu sentimeetrit.

Neid probleeme praegu enam ei peljata, kinnitas Allan Kasesalu: "Eesti NSV aegadega võrreldes kasutatakse täna stabiliseerimisseadmeid, suudetakse ülima täpsusega doseerida põlevkivituha ja segu teiste komponentide koguseid. Samuti on kasutusel nüüdisaegne keskkonnamõjude analüüs ning Ramboll Soome laborites põhjalikult välja töötatud katsesegude retseptid."

Uuritakse mõju keskkonnale

"Projekti üks eesmärke on võtta arvesse põlevkivituha kasutamise keskkonnamõjusid," rääkis Kasesalu, et proovid võetakse nii ehituse eel kui järel ning juba nüüd on laborites analüüsitud katselõikude pinnast ja tuhkasid.

Katselõikude ehitamise ettevalmistused on alanud, teed saavad valmis tuleva aasta lõpuks.

Märksõnad
Tagasi üles