Põlevkivikonveier ületas raudtee
30. september 2011, 22:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ojamaa põlevkivikonveieri ehitusel tõsteti eile raudtee kohale ühe ropsuga paika 36 meetrit pikk ja 18,5 tonni kaaluv sild.
"Ühe ropsuga" on muidugi enam kui kolm tundi väldanud ettevõtmise kohta liiga lihtsalt öeldud. Tõstmine ise võttis sellest vaid mõniteist minutit, enamik aega kulus ettevalmistus- ja järeltöödele.
Kell 10 hommikul oli 220tonnise tõstejõuga kraana Kohtla-Nõmme asula taga raudtee ääres kohal. Sillakonstruktsioon ootas parajas pikkuses kokku monteerituna raudtee kõrval, konveierikate juba konstruktsiooni sisse paigaldatud. Tund hiljem olid töömehed ametis konstruktsiooni keskosa väljastpoolt katmisega.
"Eesti Raudtee nõudmine oli, et raudtee kohal tuleb sillakarkass külgedelt plekiga katta ja katus peale teha, kusjuures katuse kalle peab olema selline, et lumi ja jää sealt alla pudenedes raudteest võimalikult kaugele kukuksid," selgitas konveieri VKG Kaevanduste poolne projektijuht Arnold Villers, miks sellist täiendust vaja on.
Küljed kaetakse siis, kui karkass veel maapinnal on, katus pannakse hiljem peale.
Igaks juhuks on ehitajad Eesti Raudteelt silla paigaldamiseks tellinud viietunnise "akna" - sel ajal ei liigu sellel raudteelõigul ainuski rong.
Elektriliinid ja sidekaablid
See, mida peatselt paika tõstma sätitakse, on alles teine sild viiest, mida 12,47 km pikkune põlevkivikonveier teel Ojamaa kaevandusest VKG tootmiskompleksini ületab. Esimene paigaldati Aidu karjääri tranšee kohale, järgmised kolm aitavad põlevkivi üle Nitroferdi, Novotrade Investi ja VKG enda raudteedest.
Eesti Raudtee kohale on silla paigaldamine mõneski mõttes keerulisem. Tuli arvestada sellega, et tulevikus on Eesti Raudteel plaanis praeguse raudtee kõrvale veel teine niit ehitada. Ja sellega, et raudteega paralleelselt jookseb raudtee enda kõrgepingeliin ja selle kõrval omakorda jaotusvõrgu kõrgepingeliin. Et silda mitte arutult kõrgeks ajada, lepiti liiniomanikega kokku ja viidi paar postivahet õhuliine maa sisse kaablisse.
Lisaks kulgeb raudtee kõrval kolm optilist sidekaablit ning kusagile nende vahele oli vaja ehitada sillasamba vundament.
"Saime Eesti Raudteelt joonised, määrasime kaablite asukoha, kaevasime need raudtee esindaja juuresolekul lahti ja veendusime, et need asuvad tõepoolest just seal, ning ehitasime siis kaablite vahele vundamendi - mingeid probleeme ei tekkinud," kirjeldas Arnold Villers.
Pikkamisi maast lahti
Kella poole ühe paiku jõutakse niikaugele, et silla nurkadesse hakatakse tõstetroppe kinnitama. Tõstejõudu on kraanal küllaga, aga pikk nool muudab karkassi maast lahti kergitamise keeruliseks. Esimesena kerkib kaugem sillaots, pisut hiljem on kõik 36 meetrit rippumas ja kraananool hakkab end pisitasa kõrgusse sirutama.
"Maast lahti saamine on kõige raskem osa; kui juba üles tõuseb ja kraana püsib, siis pole keerulist midagi," kommenteerib Villers toimuvat.
Üks töömees on juba paigas oleva sillaotsa peal ootel, teine ronib redeliga järgmise sillasamba otsa, et maandatav sild täpselt õigesse kohta juhendada. Täppistöö tulemusena asutakse silda peatselt talade külge kinnitama.
Edasi läheb kõik juba tavapärast rada. Jätkatakse konveieri karkassi paigaldamist ja sellele lindi pealevedamist, sakslased on parasjagu ametis lindilõikude otste ühendamisega. Tööd kulgevad plaanipäraselt ja lõpp ei ole enam kaugel: konveieri käivitusperiood algab juba jaanuaris.