Revino põldudel käib maisikoristus

Kui ilma peab, jõutakse maisikoristusega täna lõpule. Foto: Peeter Lilleväli

Osaühingus Revino teisipäeval alanud maisikoristus annab piimakarjale tõhusa söödalisa.

Revinos tehti maisi kasvatamisega algust 2004. aastal ja siis venis koristusaeg oktoobri lõpupäevadesse - oodati öökülma.

"Külma oli vaja oodata sellepärast, et külm peatab taime kasvuprotsessi ja see hakkab kuivama. Mida kauem kuivab, seda suurem on silo väärtus. Veesisaldus taimes väheneb, suhkrusisaldus tõuseb," põhjendas ettevõtte tollane tegevjuht Kaupo Ojavee.

"Sordid on muutunud ja ka meie kliima on veidi muutunud - mais valmib varem," ütles Revino juhatuse liige Margo Pärtna, et praegune aeg on maisi koristamiseks päris paras: "Tõlvikud on täitsa küpsed. Kui liiga hiljaks jätta, siis ei suuda silokombain enam tera vajalikul määral ära purustada. Tegelikult oleksime võinud juba nädal tagasi koristama hakata, aga ootasime maisihekseldustehnikat."

Silokombain on Revinol küll olemas, aga maisi jaoks vajalikku lisaagregaati mitte. Pole ju mõtet poolteist miljonit krooni sellise seadme alla kinni panna, mida vaid paar päeva aastas vaja läheb. Nii ostabki Revino maisihekseldusteenust osaühingult Agrotex ja on pakutavaga rahul.

"Kui ennast õigel ajal järjekorda panna, siis probleeme ei ole," kinnitas Pärtna. "Ilmastiku tõttu vahel muidugi väiksed nihked tekivad, aga tuleb paindlik olla ja sellega arvestada."

Vihm maisile õigel ajal

Maisi külvati Revinos sel kevadel 65 hektarilt (maisikülvik on ettevõttel endal olemas) ja seda pinda peab Margo Pärtna päris parajaks. "Kuni 70 hektarit võiks maisi olla, sõltub, kui palju viljavaheldus seda mingil aastal külvata võimaldab."

Esimese koristuspäeva põhjal tuleb keskmiseks saagiks 40 tonni hektarilt ja seda võib korralikuks saagiks nimetada.

"Kahel eelmisel aastal ei ole meil maisiga kõige paremini läinud," tunnistas Pärtna. "Üle-eelmise aasta 30 tonniga hektarilt võis veel kuidagi rahule jääda, aga eelmisel aastal tuli keskmiseks ainult 20 tonni - põua tõttu ikaldus üks põld täielikult."

Tänavune suvi, kuigi samuti põuane, oli maisile siiski soodne - vihma tuli küll vähe, aga see sattus maisi jaoks õigele ajale.

Pärtna kinnitas, et maisi kasvatamine tasub end igal juhul ära: "Silona või jahuna söötes annab see ikka natuke piima juurde."

Maisi kasvatada on ettevõttele kasulik ka selle pärast, et need põllud on koht, kuhu saab suve jooksul mitu korda läga vedada.

Talinisu läks talve nahka

Kui maisisaak on hea ning ka raps ja rüps, eriti talirüps, andsid korraliku saagi, siis teravili jäi keskpäraseks.

"Talinisu oli 370 hektarit, pool sellest pinnast tuli kevadel üle külvata ja teise poolega proovisime igasuguseid nippe, et taimi turgutada," paneb Margo Pärtna ikalduse sulale maale tulnud paksu lume süüks. "Taimed tarvitasid talvel külmumata maaga ju kõik toitained ära ja kevadel jäid nälga - millal see juurde antud väetis ükskord mõjuma hakkas."

Oma loomade vajaduse peaks kasinavõitu teraviljasaak siiski enam-vähem ära katma, müüa ei ole aga midagi.