Suitsu- ja viinamüüjad tahavad aktsiisitõusule pidurit
21. oktoober 2011, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaupmeeste liit pöördus riigikogu poole palvega asendada tubakatoodete järsud aktsiisitõusud mõõdukamatega ja tõhustada võitlust salaturuga. "Juba praegu on ligi kolmandik turust salakaubavedajate käes; eriti keeruline on olukord Ida-Virumaal."
Eesti kaupmeeste liit juhib oma riigikogu rahanduskomisjonile saadetud kirjas tähelepanu tubakaturul toimunud muutustele, kus aktsiiside tõusud on mõju avaldanud salaturu osakaalu suurenemisele, mille üle peaks lisaks kaupmeestele muret tundma ka riik.
Konjunktuuriinstituudi andmetel oli eelmisel aastal kuni 31 protsenti kõigist Eestis müüdavatest sigarettidest ja kuni 25 protsenti kogu müüdavast viinast salakaup, mis tähendab, et ligi kolmandik turust on salakaubavedajate käes. "Niivõrd kõrge oli sigarettide salaturu osakaal viimati 90-ndate aastate lõpus," märkis liidu juhatuse liige Marika Merilai.
Kaupmeeste liit peab põhjuseks viimastel aastatel toimunud väga suuri sigaretiaktsiisi tõuse: viimane 10 protsendi suurune aktsiisikasv leidis aset selle aasta jaanuaris. Järgmise kahe aasta jooksul plaanitakse sigaretiaktsiisi tõsta kokku 20 protsenti. "Arvestades turutrende, võib eeldada negatiivsete arengute süvenemist."
Kaupmeeste liit muretseb eriti olukorra pärast Ida-Virumaal, kus konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on illegaalsete sigarettide osakaal turul 70 protsenti.
Kaupmehed leiavad, et salakaubanduse otsustav takistamine avaldab kindlasti riigieelarvele paremat mõju kui järsud maksumäärade tõstmised. "Senini ei ole meetmed salaturu ohjeldamiseks olnud piisavalt tõhusad. Toetame kehtivate tubakaaktsiisi määrade ülevaatamist ning mõõdukaid aktsiisitõuse, mis arvestavad turuolukorraga ega too kaasa legaalse turu kokkukukkumist," seisab kirjas.
Salaturg kontrolli alla
Ida-Virumaalt riigikokku valitud rahanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond) on nõus, et aktsiisitõusud ei tohiks olla nii järsud. "Arvan, et on üsna vähe šansse, et pöördumine midagi muudab. Mis puudutab aktsiise ja makse, siis kui valitsusliit on midagi ära planeerinud, vaevalt teda miski kõigutab."
Teine Ida-Virust valitud rahanduskomisjoni liige Erki Nool (IRL) märkis, et paljudele ei meeldi konjunktuuriinstituudi andmed salaturu osakaalu suuruse kohta ja asjaolu, et nii eelmisel kui üle-eelmisel aastal kaotas riik salasigarettide tõttu ligemale miljard krooni.
Nool lisas, et kui aktsiisid tõusevad plaanitud määras, peab saama salaturu paremini kontrolli alla. Et see on teostatav, näitab tema sõnul kevadest jõustunud seadusemuudatus, millega kehtestati kütusemüüjatele kohustusliku käibemaksu tagatis. "Sellega kaasnes algul kohutav kisa, aga tuli välja, et kahe suvekuuga tõusis kütuseaktsiisi laekumine oluliselt. Oleme tegelenud ka tubaka ja alkoholi salaturu küsimustega ning peame sellega veel rohkem tegelema," tõdes Nool.
Tubakafirma Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juht Kai Tammist nentis, et salakaubanduse suur osakaal põhjustab lisaks jae- ja hulgimüüjatele märkimisväärset kahju Eesti majandusele ja riigieelarvele.
"Toetame mõõdukaid maksutõuse, mis viivad Eestis kehtivad sigareti aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummäära tasemele sujuvalt, legaalturu moonutusteta ja arvestades meile ette antud üleminekuperioodi 2018. aastani. Seetõttu ei saa me toetada riigi praegust eesmärki saavutada Euroopa Liidu miinimummäärad kiirendatud viisil ehk juba 2014. aastaks," ütles Tammist.
Parem koostöö idanaabritega
Üle idapiiri järsult suurenenud sigarettide salakaubavedu teeb murelikuks ka Euroopa Komisjoni voliniku pettusevastase võitluse, maksunduse ja tolliliidu küsimustes Algirdas Šemeta. "Tubakatoodete salakaubanduse tõttu jäävad Euroopa Liidu eelarvesse laekumata tohutud summad, mis praegu ulatuvad hinnanguliselt 10 miljardi euroni aastas."
Šemeta lisas, et märkimisväärsed hinnaerinevused teevad salamüügi ülimalt tulutoovaks: kui Iirimaal maksavad kõrgekvaliteedilised sigaretid umbes 8,55 eurot pakk, siis Moldovas ainult 1,05 eurot. "Selline suur kasumimarginaal on võrreldav narkootikumide müügist saadavaga, kuid karistused on palju kergemad."
Šemeta sõnul on võitlus salasigarettide sissetoomise vastu sellistest naaberriikidest nagu Venemaa, Ukraina, Moldova ja Valgevene saanud Euroopa Komisjonile esmatähtsaks ülesandeks. "Meil on vaja leida terviklik lahendus koos Euroopa Liidu liikmesriikide ja idapoolsete naaberriikidega."
Euroopa Liidu tegevuskavas on rida konkreetseid meetmeid, näiteks piiripunktidesse salakauba tuvastamiseks uusimate seadmete paigutamine, Euroopa Liidu ja naaberriikide tubakatoodete aktsiisimäärade erinevuse järkjärguline vähendamine jms.