Maakaabel muudab elektri tormikindlamaks

Metsas kulgevaid õhuliine ohustavad tugeva tuulega kukkuvad puud, misjärel avariibrigaad peab pahatihti tuisus või tormis kõigepealt õiget kohta otsima, et siis seda parandama hakata. Foto: Matti Kämärä

Maakaabli paigaldamine on küll märksa kallim kui õhuliini ehitamine, ent hooldamist see peaaegu ei vaja ning kukkuvad puud ja raske jäide seda ei ohusta.

Viimatine tormituul Ida-Virumaal suuri elektrikatkestusi kaasa ei toonud. Pole siin midagi hullu olnud ka eelmiste tormide aegu - erinevalt näiteks Lääne-Viru- või Viljandimaast, kus elektrita jäänud majapidamisi neil puhkudel sadadega loendati.

Ida-Virumaal kuulub Eesti Energia Jaotusvõrgule ligemale 2700 kilomeetrit elektriliine, enam kui 80% neist on veel õhuliinid.

"Umbes samasugune seis on ka teistes maakondades," ütles Eesti Energia Jaotusvõrgu arendus-ehitusosakonna Ida piirkonna juht Priit Poom.

Elektrivõrku ehitati Eestis jõudsalt 1970. aastatel, pärast seda tekkis investeeringutesse aastakümneteks paus, mis täna jaotusvõrgu kvaliteedis tunda annab. Ida-Virumaa eripäraks ütles Poom, et siinsetes tööstuslinnades uuendati õhuliine intensiivselt ka 1980. aastatel ja tänu sellele on need praegu suhteliselt heas korras.

Maapiirkonnas tuleb aga pigem olla tänulik soodsast suunast puhunud tuultele ja looduslikult kujunenud tormiteedele, sest pikad õhuliinid kulgevad Ida-Virumaal täpselt samamoodi läbi metsade nagu mujalgi.

Maakaablit ilm ei ohusta

Mõni nädal tagasi valmis Jaotusvõrgul Kohtla-Järvel lämmastikväetise tehase uuendatud alajaam koos maakaablitega (ligemale kolmveerand miljonit eurot). Kui varem sai sealt elektrit üksnes Nitrofert, siis nüüd toidab jaam märksa suuremat piirkonda - kokku kolme tuhandet klienti. Eelmisel aastal uuendatud Kohtla-Järve alajaam tagab kindlama elektrivarustuse koguni kümnele tuhandele kliendile.

"Õhuliini keskmine eluiga on 30-40 aastat, aga palju oleneb muidugi sellest, kus see liin asub. Metsade vahel kulgevaid liine kahjustavad tuulega langevad puud, neid tuleb parandada ning parandatud asi pole enam kindlasti nii tugev kui enne. Maakaabli elueaks loetakse 50-60 aastat - juhul kui see on korralikult paigaldatud - ja seda võivad rikkuda ainult hooletud kopamehed; miski looduslik maakaablit ei ohusta," võrdles Priit Poom.

Kunagi muutub kindlasti ka väiksema asustustihedusega piirkondade elektrivarustus ilmastikukindlamaks. Järgmisel aastal võetakse ette Toila alevik, kus asendatakse osa õhuliine maakaabliga ja tekitatakse asulasisene ringtoide; samuti projekteeritakse Remniku ja Vasknarva vahelise õhuliini asendamine maakaabliga. Ületuleval aastal on kavas välja vahetada Avinurme ja Vilusi õhuliinid.

"Aastaks 2025 peaksime suutma viia oma võrgu hoolduse ja remondi mõttes normaalsele tasemele ning jõudma 40aastase tsüklini, see tähendab, et niisuguse ajavahemiku järel vajavad elektriseadmed uuendamist," ütles Poom.

Ehitus kallim, hooldus odavam

Elektrivõrgu uuendamise tempot on aidanud suurendada tänavu kasvanud võrgutasud.

Riigikogulane Lembit Kaljuvee on võrgutasude nii suurt tõusu nimetanud ebanormaalseks ja põhjendamatuks: "Valitakse liiga kallid tehnilised lahendused, need võib-olla inseneridele meeldivad, aga pole kasulikud tarbijale," rääkis ta kevadel ETV saates "Foorum". "Tahetakse osta S-klassi Mercedes, kuigi Avensis sobiks väga hästi."

Priit Poom ei arva, et Jaotusvõrk maakaableid paigaldades üle investeeriks: "Me ei tegele ju lausasendamisega, vaid paneme maakaabli sinna, kus õhuliinide kaudu varustamine kõige tundlikum on. Päris igale poole ei tule maakaableid kunagi."

Kuigi maakaabli paigaldamine on õhuliini ehitamisest poolteist kuni kaks korda kallim, tasub see end tulevikule mõeldes ära isegi üksnes hoolduskulusid võrreldes. Õhuliine tuleb käia regulaarselt kontrollimas ja lähikonnas ohtlikke puid maha võtta, maakaablite puhul pole vaja rohkemat kui aeg-ajalt alajaamades kaabliotstele pilk peale visata. Rikete kõrvaldamisele tehtavaid kulutusi ei saa Poomi sõnul üldse võrreldagi, sest maakaablite puhul rikkeid lihtsalt ei ole: kui midagi juhtub, siis üksnes alajaamas, kus põhjuse kõrvaldamine läheb oluliselt kiiremini kui tormis või tuisus õhuliinile langenud puu ülesleidmine ja selle tekitatud kahju parandamine.