Riik võtab Narva bastionid südameasjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva linnapea Tarmo Tammiste lubas vastata jaatavalt kultuuriministri ettepanekule moodustada Hermanni linnuse ja bastionide arendamiseks sihtasutus, mis tähendab, et linn ja riik hakkavad ühiselt vedama nende kultuurimälestiste säilitamist, taastamist ja edasiarendamist.
"Ma pole veel jõudnud kirjale vastata, aga loomulikult vastan jaatavalt. See on küsimus, mis on suvest saadik üleval. Siiani oli pall ministeeriumi käes," ütles Tarmo Tammiste kultuuriminister Rein Langi ettepanekut kommenteerides.
Ministri linnapeale saadetud kirja kohaselt oleks sihtasutuse asutajateks linn ja riik ning sihtasutusele kuuluksid nii linnus kui bastionid. Kultuuriministeerium on valmis osalema sihtasutusega seotud kulude katmisel ning toetama sihtasutuse edasist tegevust. Toetuse maht selgub läbirääkimiste käigus.
Annab kindlust
Tammiste sõnul tuleb kõigepealt luua töörühm ja välja töötada sihtasutuse põhikiri. "Kuna riik on öelnud välja seisukoha, et on samuti huvitatud bastionide korda saamisest, siis sihtasutuse loomine annab selleks kindlust."
Pikka aega Narva linnavolikogu juhtinud riigikogu liikme Mihhail Stalnuhhini sõnul on partnerlussuhted riigiga, arvestades, et just nimelt riigi käsutada on Euroopa Liidu toetuste rahakott, iga omavalitsuse roosa unelm.
"Kas need suhted on aga produktiivsed või mitte, see oleneb inimestest. Lähtuvalt Aleksandri kiriku näitest (sihtasutuses Narva Aleksandri Kirik on linn ja riik partnerid - toim.), kus koostöös riigiga õnnestus linnal taastada kirikutorn, ent kogu ülejäänud kiriku remont lükkus teadmata kaugusse, on näha, et võib juhtuda nii ja naa."
Pikk eeltöö
Kultuuriministri pakkumisele luua bastionide arendamiseks sihtasutus eelnes mitu aastat kestnud võitlus selle nimel, et kultuurimälestiste halvale seisukorrale tähelepanu tõmmata. Narva linnavalitsus läkitas peaministrile kaks kirja, kus tuletas meelde, et riik pole 17. sajandil Rootsi suurriigi rajatud bastionide päästmiseks sõrmegi liigutanud.
Esimese kirja bastionide kriitilise olukorra kohta saatsid piirilinna võimud peaministrile 2009. aasta mais. Sellele vastuseks kinnitas tollane kultuuriminister Laine Jänes, et "oleme jätkuvalt seisukohal, et Narva bastionid väärivad nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist tähelepanu" ning "teeme kõik, et Narva bastionid säiliksid ja avaneksid külastajatele".
Tänavu veebruaris saadetud pöördumises tuletati meelde, et Narva bastionid lagunevad kiirenevas tempos ja praeguse olukorra jätkudes jõuab pigem varem kui hiljem kätte aeg, kui pole enam midagi taastada. "Meid ei rahulda veel üks lohutav ja/või bastionide tähtsust tunnistav vastus, vaid ootame vabariigi valitsuselt reaalseid samme bastionide seisundi parandamiseks," seisis kirjas.
Sel suvel sai teatavaks Euroopa Komisjoni otsus toetada Narva ühe erilisema bastioni - Victoria - ja püssirohukeldri taastamisprojekti. Tänu finantseerimisotsusele saab Victoria bastion nii seest kui väljast restaureeritud ja külastajatele avatud. Ülejäänud kaheksa enam-vähem säilinud bastioni jäävad oma järge ootama. Eksperdihinnangu kohaselt kuluks Narva bastionide kindlustamiseks ja taastamiseks ligi 12,8 miljonit eurot.